{"id":599,"date":"2022-11-08T11:22:58","date_gmt":"2022-11-08T11:22:58","guid":{"rendered":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?p=599"},"modified":"2022-11-08T11:23:29","modified_gmt":"2022-11-08T11:23:29","slug":"foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/","title":{"rendered":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1"},"content":{"rendered":"<blockquote><p><strong>FERHAD HEM\u00ce<\/strong><\/p><\/blockquote>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Di \u00e7end roj\u00ean pi\u015ft\u00ee \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea ya sala 1979an de, \u00fb pi\u015ft\u00ee mil\u00ees\u00ean \u00ceslam\u00ee y\u00ean Xumeyn\u00ee m\u00fbxalf\u00ean xwe darvakirin, xwep\u00ea\u015fandaneke jinan di 8\u00ea Adar\u00ea de bi q\u00eer\u00eena &#8220;hilwe\u015f\u00ea Xumeyn\u00ee&#8221; li hember ferzkirina h\u00eecab\u00ea dest p\u00ea kir. Di w\u00ea dem\u00ea de, f\u00eelozof\u00ea navdar \u00ea Frans\u00ee Michel Foucault bi w\u00ea yek\u00ea hat tawanbar kirin ku ew bi koran\u00ee pi\u015ftgir\u00ee daye projeya Xumeyn\u00ee, nemaze ku Foucault di hevpeyv\u00eena xwe de ligel rojnameya frans\u00ee \u201cL\u00eabrasiyon\u201d berevan\u00ee li helwesta Xumeyn\u00ee \u00fb al\u00eekar\u00ean w\u00ee li hember jin, k\u00eamnetewan \u00fb dijberiya Sem\u00eet\u00eezm\u00ea kir \u00fb got: &#8220;s\u00eestema wan a heq\u00eeqet\u00ea ji ya me Rojava c\u00fbda ye.\u201d Yan\u00ee div\u00ea b\u00fbyer li gor\u00ee p\u00eevan\u00ean Rojava ney\u00ea p\u00eevandin \u00fb nirxandin. Ji bil\u00ee v\u00ea, Foucault li gor\u00ee nirx\u00ean hevpar \u00ean gerd\u00fbn\u00ee, ramana azadb\u00fbn\u00ea red dikir, terc\u00eeh dikir ku her civakek li gor\u00ee defa xwe reqsa xwe bike.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Pi\u015ftre hem\u00fb h\u00eaviy\u00ean Foucault ji bo \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea \u015fikestin ku \u201cti\u015ftek\u00ee bi temam\u00ee cuda\u201d derket hol\u00ea, nasnameya cellad\u00ean &#8220;SAVAK&#8221; hatin guherandin, l\u00ea v\u00ea car\u00ea li gel Xumeyn\u00ee b\u00fbn destj\u00eakirin.St\u00fbna netew-dewleta kolonyal\u00eest \u00fb pi\u015ft\u00ee-kolonyal bi awayek\u00ee hi\u015fk, d\u00fbr\u00ee \u00eeradeya tevahiya gel, parastina xwe domand. Tekane guhertina e\u015fkere, bingehpar\u00eaziya ol\u00ee ya pa\u015fver\u00fb derbas\u00ee \u00eedeolojiya neteweperest a n\u00fb kir, li gor\u00ee p\u00eala postmodern\u00eezm\u00ea \u00fb relat\u00eev\u00eezma \u00e7and\u00ee, berevaj\u00ee neteweperestiya tund a ilman\u00ee a \u015fah b\u00fb. Gor\u00ee v\u00ea yek\u00ea rej\u00eema meleyan s\u00ea p\u00eakhatey\u00ean modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest parast: dewleta netewe, p\u00ea\u015fxistina p\u00ee\u015fesaziy\u00ean w\u00earanker \u00fb komkirina sermay\u00ea ji bo bijar\u00ean desthilatdar \u00fb bazirganan.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Em li vir nehatine helw\u00east\u00ean Foucault y\u00ean derbar\u00ea \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea de derxin hol\u00ea \u00fb ne j\u00ee balki\u015fandina \u015femitandina f\u00eelozof\u00ea ronakb\u00eer \u00fb sempatiya w\u00ee ji bo bingeh\u00eenpar\u00eaziya pa\u015fver\u00fb ya li \u00ceran\u00ea berz bikin, a ku em dixwazin bal\u00ea big\u015f\u00eenin ser bi serhildana fem\u00een\u00eest a \u00ceran\u00ea ya \u00eeroy\u00een re hevdem e, r\u00fby\u00ea bingeh\u00een \u00ea pa\u015fver\u00fb ye ku xwe bi h\u00eaman\u00ean modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest \u00fb m\u00eerat\u00ea dewlet\u00ean kolonyal\u00eest \u00fb y\u00ean pi\u015ft\u00ee-kolonyal vedij\u00eene. Ji ber ku Foucault ji poz\u00eesyoneke cuda ji modern\u00eeteya Rojavay\u00ee li rizgariya civak\u00ee digeriya, di heman dem\u00ea de b\u00fb qurban\u00ea heman alav, tekn\u00eek \u00fb stratejiy\u00ean ku serdest\u00ee, bindest\u00ee \u00fb zordestiy\u00ea didom\u00eenin, l\u00ea v\u00ea car\u00ea ji deriy\u00ea bingeh\u00een ol\u00ee \u00fb zayendetiya ked\u00ee kir\u00ee.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Nakokiya bingeh\u00een a ku Foucault bi h\u00ears nav ramana xwe de hewand, bi \u00e7end gotar\u00ean li ser \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea, di v\u00ea dualiya d\u00eerok\u00ee ya li ser \u00e7aren\u00fbsa Farisan \u00fb ramana rizgariy\u00ea de cih girt \u00fb got: \u201cDi serdema d\u00eerok\u00ea de wan dewlet \u00fb r\u00eavebir\u00ee afrandin, \u00eeslam\u00ee gor\u00ee xwe kirin, \u00fb \u00cemparatoriya Islam\u00ee ya Ereb\u00ee dezgeh\u00ean xwe y\u00ean \u00eedar\u00ee bikar an\u00ee, l\u00ea wan doktr\u00eenek ji w\u00ea \u00ceslam\u00ea derxistiye, ku ji dil\u00ea xelk\u00ea t\u00ea \u00fb bi sedsalan nay\u00ea tinekirin ji bo h\u00eaza dewlet\u00ea&#8221;.\u00a0\u00a0L\u00ea Foucault z\u00fb bik\u00eamasiya xwe \u00fb co\u015fa xwe\u00a0\u00a0ji bo d\u00eerok\u00eeb\u00fbna v\u00ea doktr\u00eena civak\u00ee ya \u015fore\u015fger f\u00eam kir, nemaze pi\u015ft\u00ee ku di sedsala 17an de bi malbata Sefewiyan re ber\u00ea xwe da doktr\u00eena dewlet \u00fb desthilatdariy\u00ea, \u00ead\u00ee ferq di navbera cih\u00earengiya civak\u00ee, malbata desthilatdar \u00fb \u015e\u00ee&#8217;etiya Sefew\u00ee de k\u00fbrtir b\u00fb. Tev\u00ee v\u00ea yek\u00ea j\u00ee, Foucault di navbera\u00a0\u00a0azad\u00eexwaziya giyan\u00ee ya \u015fore\u015f\u00ea \u00fb fa\u015f\u00eezma ol\u00ee ya otor\u00eeter a ku hatib\u00fb ser desthilatiy\u00ea di\u00e7\u00fb \u00fb dihat. Yan\u00ee bi teqez\u00ee rave nekir ku bingehpar\u00eaziya ol\u00ee q\u00ear\u00eena serhildana gel\u00ear\u00ee ya demokrat\u00eek diz\u00ee, kiras\u00ea dewleta \u015eah \u00fb kel\u00fbpel\u00ean desthilatdariya hevdem li xwe gir \u00fb rewab\u00fbna dewlet\u00ea ji \u00eeradeya netewey\u00ee veqetand, ti\u015fta ku mab\u00fb am\u00fbr\u00ean tundiya taz\u00ee li hember\u00ee maf\u00ea netewey\u00ea b\u00fbn.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Ti\u015ft\u00ea ec\u00eab n\u00ear\u00eena f\u00eelozof\u00ea Frans\u00ee ji \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea re ye ku jiyana xwe ya p\u00ee\u015fey\u00ee hem\u00fb xistib\u00fb ji bo vejandina pergala desthilatdariy\u00ea \u00fb vegotina w\u00ea ya stratej\u00eek di serdema modern\u00eeteya klas\u00eek \u00fb ilmaniya tund de dinirxand, ji ber ku li dij\u00ee \u00eeradeya neteweye .\u00db pa\u015f\u00ea, bi l\u00eakol\u00een\u00ean xwe ye v\u00ea daw\u00ea, w\u00ee t\u00eakiliya rewab\u00fbna huk\u00fbmet\u00ea \u00fb desthilatdariy\u00ea bi kontrolkirina zayend\u00eetiy\u00ea berfereh kir. W\u00ee nizanib\u00fb ku \u00e7i qas peywendiya di navbera netewe-dewleta li Rojava de ku azadiya zayend\u00ee bi kar t\u00eene da ku rewab\u00fbna xwe di hik\u00fbmet\u00ea de xurt bike, bi yekdestdariya siyaseta mirin an jiyan li ser gel me\u015fand\u00ee \u00fb di navbera projeya bindestiya tepeserker a Xumeyn\u00ee de ku la\u015f\u00ea jin\u00ea li gor\u00ee xwe ked\u00ee bike. Ev her du d\u00eetin\u00ean cuda di nirxandina daw\u00ee de du aliy\u00ean heman perdey\u00ea ne, ji ber ku \u015fer\u00ea rewab\u00fbna desthilatdariy\u00ea li ser la\u015f\u00ea jin\u00ea ye, ew la\u015f \u00e7ar\u00e7ovekirin, qan\u00fbn\u00eekirin \u00fb cezakirin, \u00e7i di cewhera w\u00ea ya ve\u015fart\u00ee \u00fb \u00e7i j\u00ee e\u015fkere de, t\u00ea me\u015fandin. Carna bi tecawizkirin \u00fb per\u00e7iqandina jinan li girt\u00eegehan, carna j\u00ee bi komkirina sermayey\u00ea bi ked\u00eekirin \u00fb bazirganiya jinan t\u00ea me\u015fandin.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Ti\u015ft\u00ea balk\u00ea\u015f, ku Foucault bala c\u00eehan\u00ea ki\u015fand ser desthilatdariy\u00ea ku bi r\u00eaka tekn\u00eek\u00ea midaxiley\u00ee detey\u00ean her\u00ee pi\u00e7\u00fbk \u00ean la\u015f\u00ean kes \u00fb civakan di serdema postmodern\u00eezm\u00ea de dikin, tev\u00ee kar\u00eena w\u00ea ya mezin a kontrolkirina zayend\u00eetiy\u00ea, d\u00eesa t\u00eak \u00e7\u00fb \u00fb nikar\u00eeb\u00fb h\u00eaza modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest a dereng a li Rojava bi meyl\u00ean bingeh\u00een \u00ean li c\u00eehan\u00ea ve gir\u00eabide. T\u00ea zan\u00een ku ev veguhertin avantajeke mezin ji dezgeh\u00ean netew-dewlet\u00ean pi\u015ft\u00ee kolonyal li Rojhilata Nav\u00een re peyda kir, \u00fb ji bo kontrolkirina zayend\u00eetiy\u00ea di her ketin \u00fb derketin\u00ea de repert\u00fbarek ji am\u00fbr\u00ean \u00eedeoloj\u00eek \u00fb r\u00eay\u00ean teknoloj\u00eek peyda kir. pa\u015fver\u00fbya ol\u00ee\u00a0\u00a0li \u00ceran\u00ea, ku ji relativ\u00eezma \u00e7and\u00ee \u00fb gotara ant\u00ee-emperyal\u00eest a Rojava derketiye, di nav kom\u00ean ku her\u00ee z\u00eade ji v\u00ea pa\u015fve\u00e7\u00fbn\u00ea s\u00fbd werdigirin postmodern e.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">\u00cero li \u00ceran\u00ea b\u00eay\u00ee yekdestdariya meleyan a li ser \u00eedeoloj\u00ee, \u00e7and, tund\u00ee, saziy\u00ean mezin \u00ean zindanan, yasa \u00fb fetway\u00ean ku giyan \u00fb la\u015f\u00ea kesan dixe zindan\u00ea, kontrolkirina por\u00ea jin\u00ea \u00fb tepeserkirina la\u015f\u00ea w\u00ea li \u00ceran\u00ea ne mimk\u00fbn e, ev yek riya talankirina dewlemendiya netewey\u00ea ji p\u00ea\u015fkeftina ketober ya ku burokrasiya dewlet\u00ea s\u00fbd werdigrin, teve m\u00eel\u00ees\u00ean w\u00ea y\u00ean pence\u015f\u00ear\u00ee bih\u00eaztir dibe. Bi gotineke din, ev h\u00eaman\u00ean modern\u00eeteya kap\u00eetal\u00eest ji aliy\u00ea bingeh\u00eenpar\u00eaziya ol\u00ee ve bi awayek\u00ee ducar\u00ee hatine vejandin. Ew ne dijber\u00ee pergala m\u00eerata kolonyal\u00eezm \u00fb pi\u015ft\u00ee kolonyal\u00eezm\u00ea ne, \u00fb ne j\u00ee dijberiy\u00ea emperyal\u00eezma Rojavay\u00ee ya hey\u00ee re ye, wek\u00ee ku niha t\u00ea nas\u00een di \u00e7arcoveya gelemper\u00ee de.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Ferqeke din a ku n\u00ear\u00eena Foucault ya derbar\u00ea \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea de berovaj\u00ee kiriye, di tevliheviya di navbera \u00e7alakiya h\u00eazdarb\u00fbn\u00ea de ye, ku li ser \u015fiyana netewey\u00ea bi hem\u00fb c\u00fbrbec\u00fbrb\u00fbna xwe ya civak\u00ee ve, \u00fb kiryara deshilatdar \u00fb ber bi \u00e7\u00fbna yekdestdariya dewlet\u00ea \u00fb dezgeh\u00ean w\u00ea y\u00ean otor\u00eeter ku berhema kolonyal\u00eezm\u00ea b\u00fbn, \u00fb ji aliy\u00ea rej\u00eem\u00ean pi\u015ft\u00ee kolonyal\u00eezm\u00ea ve hatine avakirin. Dema behsa v\u00ea nakok\u00eey\u00ea t\u00ea kirin, mebest ew e ku rewab\u00fbna p\u00eakhateya dewlet\u00ean \u00e7\u00eakir\u00ee li her\u00eam\u00ea ne ji \u00eeradeya neteweya gi\u015ft\u00ee ye, belk\u00ee berhema s\u00eestema kolonyal\u00eest \u00fb dewlet\u00ean pi\u015ft\u00ee kolonyal\u00eezm\u00ea ye. bi dar\u00ea zor\u00ea li ser pirreng\u00ee, civak \u00fb netewey\u00ean \u00ceran\u00ea y\u00ean li her\u00eam\u00ea bi nav\u00ea dewleta netewe ya homojen t\u00ea ferzkirin, b\u00eay\u00ee ku ev ferq ney\u00ea d\u00eetin, pirraniya anal\u00eezan dibin mijar\u00ean ji rastiy\u00ea d\u00fbr \u00fb \u00e7ewt.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Feylesofa navdar a Alman Hanna Arendt her tim xwestiye ku di pirt\u00fbk\u00ean xwe de v\u00ea cudahiy\u00ea a\u015fkere bike, bi taybet\u00ee j\u00ee di war\u00ea xwezaya c\u00fbda y\u00ean saziy\u00ean ku bi kar\u00ea gi\u015ft\u00ee radibin de ji bo ku siyaset\u00ea bikin \u00fb \u00e7aren\u00fbsa gi\u015ft\u00ee bi r\u00eaya saziy\u00ean her\u00eam\u00ee \u00fb n\u00eev-xweser\u00ee veger\u00eenin, ji kiryara otor\u00eeter\u00eezm\u00ea \u00fb yekdestdariya dewleta navend\u00ee \u00fb am\u00fbr\u00ean w\u00ea y\u00ean tund veqet\u00eene. Li gor\u00ee v\u00ea n\u00ear\u00een\u00ea, rej\u00eema melayan b\u00ea dudil\u00ee yekser xwe bi d\u00eeroka otor\u00eeter a \u00ceran\u00ea re kirin yek, \u00e7i bi karakter\u00ea w\u00ea y\u00ea n\u00fbjen \u00fb \u00e7i bi kevne\u015fopiya w\u00ea, berovaj\u00ee netewe \u00ceran\u00ea ku raman\u00ean azad\u00eexwaziy\u00ea di nav xwe de dihew\u00eene. Ev yek j\u00ee di xwendina Foucault ya \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea de r\u00eabazek\u00ee \u015fa\u015f\u00ee kujer b\u00fb. Xwen\u00ee\u015fandan\u00ean ku 43 sal in\u00a0\u00a0neteweya \u00ceran\u00ea p\u00ea radibin j\u00ee rastiya v\u00ea raman\u00ea \u00eespat dike.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\"><strong>Di navbera netewe \u00fb rewab\u00fbna dewlet\u00ea de \u015fikestin\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Tev\u00ee v\u00ea yek\u00ea j\u00ee hevk\u00ea\u015feya Foucault a navdar li ser diyalekt\u00eeka desthilat \u00fb berxwedan\u00ea \u00eero r\u00fb dide, ku di v\u00ea hevok\u00ea de hatiye kurtkirin:\u201cHer \u00e7iqas desthilat di h\u00fbrgiliy\u00ean civak\u00ea de bi cih bibe, rasterast berteka berxwedana dijber z\u00eade bibe.\u201d Ev yek j\u00ee di ku\u015ftina ke\u00e7a ciwan a Kurd J\u00eena Em\u00een\u00ee (Mahsa) ku ji aliy\u00ea pol\u00ees\u00ean exlaq\u00ee y\u00ean Tehran\u00ea ve hatib\u00fb girtin a\u015fkere b\u00fb, ango sembol\u00eezma desthilatdariya melayan a ku 43 sal in li ser bedena jinan di bin kontrola xwe de ye hejand. Dir\u00fb\u015fma &#8220;Jin &#8211; Jiyan &#8211; Azad\u00ee&#8221; ku ji tez\u00ean Abdullah Ocalan \u00fb t\u00eako\u015f\u00eena fem\u00een\u00eest a kurd hatiye \u00eelhamkirin, \u015fikestineke mezin di navbera q\u00eer\u00eena netewb\u00fbn\u00ea li hember dewleta pa\u015fver\u00fb ya ku bi tund\u00ea desthilatdariya jiyana biyoloj\u00eek \u00fb manew\u00ee \u00fb maf\u00ean takekes\u00ee \u00fb civak\u00ee yekdestdar dike.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Xwep\u00ea\u015fandan\u00ean fem\u00een\u00eest \u00ean li \u00ceran\u00ea encama xwe \u00e7i dibe bila bibe, l\u00ea ev leza xwep\u00ea\u015fandan\u00ean li pey hev, bi awayek\u00ee s\u00eestemat\u00eek \u00fb prat\u00eek\u00ee, maf \u00fb \u00eeradeya gel ji dewleta neqan\u00fbn\u00ee ya otor\u00eeter qut kir. Ev p\u00eavajo ji xwen\u00ee\u015fandan\u00ean geler\u00ee y\u00ean &#8220;Tevgera Kesk&#8221; di sala 2009&#8217;an de, ku s\u00eestema siyas\u00ee, hilbijartin\u00ean sexte, \u00fb parlemaneke kar\u00eekatur\u00ee ji hol\u00ea rakir, di heman dem\u00ea de ku serhildana \u00ceran\u00ea di sala 2017an de rewatiya modela ge\u015fep\u00eadana gendel\u00ee t\u00eak bir, her wiha ku\u015ftina J\u00eena Em\u00een\u00ee d\u00eewar\u00ean am\u00fbr\u00ean \u00eedeoloj\u00eek \u00fb zordestiya pa\u015fver\u00fb hilwe\u015fand Pa\u015f\u00ea, neteweya \u00ceran\u00ea bi tundiya taz\u00ee ya dewleta \u00e7\u00eakir\u00ee \u00fb r\u00ea\u015fa\u015f\u00ee re r\u00fbbir\u00fb b\u00fb. Di dawiy\u00ea de, qiral taz\u00ee b\u00fb heta\u00a0\u00a0ew pela t\u00fb j\u00ee ku taz\u00eeb\u00fbna xwe p\u00ea ve\u015fartib\u00fb we\u015fiya.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Ev taz\u00eetiya ku di d\u00eerok\u00ea de ji bo ferzkirina rewatiya dewlet \u00fb desthilatdariy\u00ea, bi sembola h\u00eecab \u00fb b\u00eah\u00eecab li \u00ceran\u00ea t\u00ea ve\u015fartin, ji aliy\u00ea jin\u00ean \u00ceran\u00ea ve rast\u00ee bertek \u00fb bertek\u00ean redkirin\u00ea hat Dema ku Reza \u015eah (ku ji sala 1925 heta 1941 li \u00ceran\u00ea hukum kir) \u015f\u00eawaza \u201chicab\u201d\u00ea li \u00ceran\u00ea qedexe kir, ku ew ji bo d\u00eetina xwe ya modern\u00eest neguncay\u00ee d\u00eet, w\u00ea dem\u00ea jin li mal\u00ean xwe diman \u00fb heta mirin\u00ea dernediketin kolanan, ji ber ku derketina derve dihat wateya lixwekirina cil\u00ean xwe y\u00ean asay\u00ee ku \u015eah qedexe kirib\u00fb. DiSerdema Xumeyn\u00ee de h\u00eecac ji n\u00fb ve li ser jin\u00ean \u00eeran\u00ee y\u00ean azad\u00eexwaz ferz kir pi\u015ft\u00ee dehsal\u00ean jib\u00eerkir\u00ee y\u00ean ku di wan dehsalan de nif\u015f\u00ean jinan bi tevah\u00ee d\u00fbr\u00ee v\u00ea curey\u00ea h\u00eecab\u00ea mezin b\u00fbn. Ronakb\u00eer\u00ea \u00ceran\u00ee Hem\u00eed Daba\u015f\u00ee li ser v\u00ea nakokiya d\u00eerok\u00ee di navbera \u015eah \u00fb Xumeyn\u00ee de dib\u00eaje: &#8220;Wan pev\u00e7\u00fbn\u00ean xwe y\u00ean \u00e7aren\u00fbs\u00ee li ser dever\u00ean la\u015f\u00ean dayik \u00fb ke\u00e7\u00ean me kirin \u00fb yek bi h\u00eecab \u00fb yek b\u00eah\u00eecab, li gor\u00ee v\u00ea yek\u00ea pirsgir\u00eaka pol\u00eet\u00eekay\u00ean dewlet\u00ea, baweriy\u00ean \u00eedeoloj\u00eek \u00fb qan\u00fbn\u00ean keyf\u00ee, ji bo afirandin \u00fb domandina rewab\u00fbna dewlet\u00ea li ser beden\u00ean\u00a0\u00a0hemwelatiyan ferzkirin, bi h\u00eecab be yan b\u00ea h\u00eecab be encam yeke&#8221;.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">Jin\u00ean \u00ceran\u00ee \u00eero hema hema girt\u00ee ne di encama t\u00eakiliy\u00ean hilber\u00een \u00fb meyla neol\u00eeberal de ku wan te\u015fw\u00eeq dike ku mal\u00ean xwe derkevin \u00fb bixebitin an bixw\u00eenin,l\u00ea li aliy\u00ea din \u00eedeolojiya pa\u015fver\u00fb ya \u00eeslam\u00ee cih\u00ea jinan li mal\u00ea dipejir\u00eene.\u00a0\u00a0Ji ber v\u00ea yek\u00ea p\u00eaw\u00eest e jin h\u00eecab\u00ea li xwe bikin da ku n\u00ee\u015fan bidin dema ji mala m\u00ear an bav\u00ea xwe derdikevin,ew her tim di bin kontrol\u00ea de ne, di bin kontrola dewlet\u00ea \u00fb kontrola Xwed\u00ea de ne. h\u00eecab ji bo jinan weke girt\u00eegeheke veguh\u00eaz e. Ne h\u00easan e ku jin bi v\u00ea nakokiy\u00ea ve b\u00ea d\u00eel kirin.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">L\u00eabel\u00ea, nakok\u00ee bi gelemper\u00ee protesto, redkirin \u00fb berxwedan\u00ea diafir\u00eene. Q\u00ear\u00eena jin\u00ean \u00ceran\u00ee ku \u00eero bilind dibe, li dij\u00ee zagon\u00ean zordariy\u00ea banga heq\u00eeqet \u00fb jiyan\u00ea ye. Heger serkeftin ber\u00ea hertim para bingehpar\u00eaz\u00ean \u00eeslam\u00ee li\u00a0\u00a0dij\u00ee netew\u00ea b\u00fb, l\u00eabel\u00ea, ew binketin di \u015fer\u00ea ji bo bidestxistina dil \u00fb mejiy\u00ea netew\u00ea ku xwed\u00ee b\u00eer \u00fb d\u00eerokeke dir\u00eajin, \u00fb ast\u00ea gel pir ji xeyal\u00ean xwediy\u00ea f\u00fbtan p\u00ea\u015fket\u00eetir \u00fb k\u00fbrtirin.<\/p>\n<p style=\"font-weight: 400;\">\u00cero di xwep\u00ea\u015fandana fem\u00een\u00eest a \u00ceran\u00ea de pirsa her\u00ee gir\u00eeng ev e: r\u00ea \u00fb r\u00eabaz\u00ean ravekirina t\u00eako\u015f\u00eena fem\u00een\u00eest li \u00ceran\u00ea \u00e7i ne? Di bin k\u00eejan t\u00eag\u00een \u00fb \u00eedeolojiy\u00ea de t\u00eako\u015f\u00eena heq\u00eeqet, jiyan \u00fb azadiy\u00ea t\u00ea kirin? Em \u00ea bersiva v\u00ea pirs\u00ea di gotara b\u00ea de zelal bikin.<\/p>\n<blockquote><p><strong>Werger ji ereb\u00ee: Heysem Mislim<\/strong><\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>FERHAD HEM\u00ce Di \u00e7end roj\u00ean pi\u015ft\u00ee \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea ya sala 1979an de, \u00fb pi\u015ft\u00ee mil\u00ees\u00ean \u00ceslam\u00ee y\u00ean Xumeyn\u00ee m\u00fbxalf\u00ean xwe darvakirin, xwep\u00ea\u015fandaneke jinan di 8\u00ea Adar\u00ea de bi q\u00eer\u00eena &#8220;hilwe\u015f\u00ea Xumeyn\u00ee&#8221; li hember ferzkirina h\u00eecab\u00ea dest p\u00ea kir. Di w\u00ea dem\u00ea de, f\u00eelozof\u00ea navdar \u00ea Frans\u00ee Michel Foucault bi w\u00ea yek\u00ea hat tawanbar kirin ku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":600,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_crdt_document":"","jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[17,22],"tags":[],"ppma_author":[],"class_list":["post-599","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-lekolin","category-manshet"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"FERHAD HEM\u00ce Di \u00e7end roj\u00ean pi\u015ft\u00ee \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea ya sala 1979an de, \u00fb pi\u015ft\u00ee mil\u00ees\u00ean \u00ceslam\u00ee y\u00ean Xumeyn\u00ee m\u00fbxalf\u00ean xwe darvakirin, xwep\u00ea\u015fandaneke jinan di 8\u00ea Adar\u00ea de bi q\u00eer\u00eena &#8220;hilwe\u015f\u00ea Xumeyn\u00ee&#8221; li hember ferzkirina h\u00eecab\u00ea dest p\u00ea kir. Di w\u00ea dem\u00ea de, f\u00eelozof\u00ea navdar \u00ea Frans\u00ee Michel Foucault bi w\u00ea yek\u00ea hat tawanbar kirin ku [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2022-11-08T11:22:58+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-11-08T11:23:29+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1054\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"960\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/gif\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"headline\":\"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1\",\"datePublished\":\"2022-11-08T11:22:58+00:00\",\"dateModified\":\"2022-11-08T11:23:29+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/\"},\"wordCount\":2265,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/11\\\/IRAN.gif\",\"articleSection\":[\"L\u00eakol\u00een\",\"Manshet\"],\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/\",\"name\":\"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/11\\\/IRAN.gif\",\"datePublished\":\"2022-11-08T11:22:58+00:00\",\"dateModified\":\"2022-11-08T11:23:29+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/11\\\/IRAN.gif\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/11\\\/IRAN.gif\",\"width\":1054,\"height\":960},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"description\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/author\\\/editor\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","og_description":"FERHAD HEM\u00ce Di \u00e7end roj\u00ean pi\u015ft\u00ee \u015fore\u015fa \u00ceran\u00ea ya sala 1979an de, \u00fb pi\u015ft\u00ee mil\u00ees\u00ean \u00ceslam\u00ee y\u00ean Xumeyn\u00ee m\u00fbxalf\u00ean xwe darvakirin, xwep\u00ea\u015fandaneke jinan di 8\u00ea Adar\u00ea de bi q\u00eer\u00eena &#8220;hilwe\u015f\u00ea Xumeyn\u00ee&#8221; li hember ferzkirina h\u00eecab\u00ea dest p\u00ea kir. Di w\u00ea dem\u00ea de, f\u00eelozof\u00ea navdar \u00ea Frans\u00ee Michel Foucault bi w\u00ea yek\u00ea hat tawanbar kirin ku [&hellip;]","og_url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/","og_site_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","article_published_time":"2022-11-08T11:22:58+00:00","article_modified_time":"2022-11-08T11:23:29+00:00","og_image":[{"width":1054,"height":960,"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif","type":"image\/gif"}],"author":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","Est. reading time":"9 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/"},"author":{"name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"headline":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1","datePublished":"2022-11-08T11:22:58+00:00","dateModified":"2022-11-08T11:23:29+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/"},"wordCount":2265,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif","articleSection":["L\u00eakol\u00een","Manshet"],"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/","name":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1 - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif","datePublished":"2022-11-08T11:22:58+00:00","dateModified":"2022-11-08T11:23:29+00:00","author":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#primaryimage","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif","contentUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IRAN.gif","width":1054,"height":960},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/foucault-u-soresa-irane-tekosina-bedene-neteweye-ji-dewleta-piluci-vediqetine\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/nlka.net\/ku\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Foucault \u00fb \u015eore\u015fa \u00ceran\u00ea.. Teko\u015f\u00eena beden\u00ea, netewey\u00ea ji dewleta pil\u00fb\u00e7\u00ee vediqet\u00eene-1"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","description":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","caption":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan"},"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/author\/editor\/"}]}},"authors":[{"term_id":191,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"editor","display_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/599","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=599"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/599\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":602,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/599\/revisions\/602"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/600"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=599"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=599"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=599"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=599"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}