{"id":3032,"date":"2025-11-08T15:42:40","date_gmt":"2025-11-08T15:42:40","guid":{"rendered":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?p=3032"},"modified":"2025-11-08T15:42:40","modified_gmt":"2025-11-08T15:42:40","slug":"1-136","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/","title":{"rendered":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Mihemed Seyid Risas<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"https:\/\/nlka.net\/archives\/14436\">Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ereban h\u00eaza xwe ya siyas\u00ee di dawiya sedsaliya xwe ya dewlet Ebas\u00ee 750 PZ, winda kirin. Ci c\u00eehana \u00eeslam\u00ee de, h\u00eaz\u00ean n\u00fb derketin hol\u00ea, ji wan \u00ean beriz h\u00eaza Emaz\u00eex li Fas\u00ea bi dewlet\u00ean &#8220;El-Mirabiton 1055-1147&#8221; \u00fb &#8220;El-Miwehodon 1121-1269&#8221;, li rojhilat j\u00ee tirk\u00ean Sel\u00e7\u00fbk\u00ee derketin ku ji de\u015ft\u00ean Asyaya Nav\u00een hatin wek\u00ee dag\u00eerker\u00ean welat\u00ea Faris \u00fb pi\u015ftre serwer\u00ee li ser paytexta dewleta Ebas\u00ee Bexdad\u00ea di sala 1055an de kir \u00fb bi nav\u00ea Xel\u00eefe hukim kirin. Kurd j\u00ee, h\u00eaza duyem\u00een di rojhilata \u00eeslam\u00ea de b\u00fbn.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dewleta Merwaniyan a kurdan j\u00ee (990-1085) a\u00a0 ji Amed\u00ea heta M\u00eard\u00een\u00ea, di aliy\u00ea erd\u00eengar\u00ee de di navbera dewleta Ebas\u00ee \u00fb dewleta B\u00eezans\u00ea, qut dikir. Tirk\u00ean n\u00fb hat\u00ee, ber\u00ea xwe dane her\u00eama Anatolyay\u00ea, wek\u00ee cihek\u00ee girin ji bo belavb\u00fbn\u00ea. \u015eer\u00ea Milazkurd (Minazkurt) ya di sala 1071\u00ea de, ya di navbera Sel\u00e7\u00fbkiyan \u00fb \u00cemparatoriyta B\u00eezans\u00ea de, \u015ferek\u00ee di navbera kurd \u00fb tirk ji aliyek\u00ee ve \u00fb di navbera B\u00eezans\u00ea ve ji aliyek\u00ee din ve. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de, fermandar\u00ea art\u00ea\u015fa Sel\u00e7\u00fbkiyan Alp Arslan bi wekhev\u00ee di navbera wan de hate dabe\u015fkirin \u00fb rola kurdan j\u00ee di v\u00ee \u015fer\u00ee de sereke b\u00fb, ji ber ku ew xelk\u00ea resen b\u00fbn ku erd\u00eengariya her\u00eam\u00ea \u00fb her\u00eama c\u00eerantiya B\u00eezans\u00ea nas dikirin, tirk\u00ean ku n\u00fb hatin her\u00eam\u00ea j\u00ee ev yek nedizan\u00een.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Rast e ku \u015eer\u00ea Mezlazkurd\u00ea destp\u00eaka bilindb\u00fbna Tirkiyay\u00ea li her\u00eam\u00ea n\u00ee\u015fan da. Osmaniyan kontrola xwe ya li ser Anatoliy\u00ea, ku pi\u015ft\u00ee \u015fer veb\u00fb, veguherand berfirehb\u00fbna ber bi Deryaya Re\u015f \u00fb Balkanan ve \u00fb ketina Konstant\u00eenopol\u00ees\u00ea di sala 1453an de ne\u00e7ar kir. Pi\u015ft\u00ee t\u00eak\u00e7\u00fbna hukumdar\u00ean Sefew\u00ee y\u00ean \u00ceran\u00ea di \u015eer\u00ea \u00c7ald\u00eeran\u00ea di sala 1514an de, bi kontrolkirina Heyva Bereket, Misir \u00fb H\u00eecaz\u00ea re, xurtb\u00fbna mezintir a Osmaniyan p\u00eak hat, ku t\u00ea de kurdan bi r\u00eaya \u015eer\u00eef \u00cedr\u00ees El-Bedl\u00ees\u00ee li aliy\u00ea Osmaniyan roleke diyarker l\u00eestin. L\u00eabel\u00ea, hevsengiy\u00ean navxwey\u00ee y\u00ean dewleta Osman\u00ee r\u00ea nedan ku Tirkiya yekal\u00ee li ser kar\u00fbbaran kontrol bike. Berevaj\u00ee v\u00ea, ew berhema s\u00eago\u015feya tirk-kurd-ereb b\u00fb ji serdema Sultan Sel\u00eem\u00ea Yekem (1512-1520) ve, ku di \u015eer\u00ean Merc Dabiq\u00ea (1516) \u00fb Ridaniy\u00ea (1517) de li ser Memal\u00eakan serket. Ev yek di nava cudab\u00fbneke b\u00eahempa ya \u015f\u00ee\u00ee-sun\u00ee de ku ji aliy\u00ea dewleta Sefew\u00ee ya li \u00ceran\u00ea ve hatib\u00fb ragihandin, qewim\u00ee, ku ji bo wan \u015eer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea destp\u00eaka pev\u00e7\u00fbneke bi Osmaniyan re b\u00fb ku z\u00eadetir\u00ee sedsalek\u00ea dom kir, qada operasyon\u00ean w\u00ea ji axa ji \u00e7em\u00ean D\u00eecle \u00fb Firat\u00ea heta Azerbaycan\u00ea dir\u00eaj dib\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ev s\u00eago\u015fe ji s\u00ea be\u015fan p\u00eak dihat: s\u00eayeka yekem \u00fb her\u00ee bih\u00eaz ji aliy\u00ea Sultan \u00fb art\u00ea\u015fa w\u00ee ya \u00eenk\u00ee\u015far\u00ee ve dihat dagirkirin; ya duyem ji aliy\u00ea kurdan ve, ku di heman dem\u00ea de dilsoziya siyas\u00ee, le\u015fker\u00ee \u00fb ol\u00ee ya bi Sultan re diparastin, xwed\u00ee xweseriya \u00eedar\u00ee li rojhilat\u00ea Anatoliy\u00ea b\u00fbn; \u00fb s\u00eayeka daw\u00een ji aliy\u00ea ereban ve. Ya s\u00eayem, s\u00eayeka ereb, ji ber m\u00eerata xwe ya ol\u00ee, cih\u00ean p\u00eeroz, giraniya demograf\u00eek \u00fb cih\u00ea xwe y\u00ea erdn\u00eegar\u00ee y\u00ea stratej\u00eek di nav s\u00eestema Osman\u00ee de h\u00eazek gir\u00eeng b\u00fb, her \u00e7end ew ji s\u00ea be\u015f\u00ean s\u00eago\u015feya Osman\u00ee ya her\u00ee qels ma. Di d\u00eerok\u00ea de, p\u00eakhateya cih\u00eareng a \u00cemperatoriya Osman\u00ee ten\u00ea bi ya R\u00fbsyaya Qeyser\u00ee \u00fb pa\u015f\u00ea Yek\u00eetiya Sovyet\u00ea re t\u00ea berhevkirin. Wek\u00ee din, bi hin awayan, \u00cemperatoriya Osman\u00ee wek\u00ee dewletek dunetewey\u00ee di\u015fibiya \u00cemperatoriya Awistirya-Macaristan\u00ea, ku gelek netewe, etn\u00ees\u00eete, ol \u00fb mezheb kontrol dikir, l\u00ea bi h\u00eazek di dest\u00ean Viyanay\u00ea \u00fb Budapest\u00ea de kom b\u00fbb\u00fb, ku Komara \u00c7ek, Slovakya \u00fb be\u015f\u00ean mezin \u00ean Polonya \u00fb Balkanan bi r\u00ea ve dibirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ev h\u00eaza s\u00eaal\u00ee(kurd-tirk-ereb) bi Sultan Mehm\u00fbd\u00ea Duyem re xerab b\u00fb, ji ber ku Mehm\u00fbd\u00ea Duyem ber\u00ea xwe da dewleta navend\u00ee ku yekser ji paytext\u00ea ve were bir\u00eavebirin, pi\u015ft\u00ee ku Yen\u00ee\u00e7eriyan di sala 1826an de hilwe\u015fand \u00fb ber\u00ea xwe da avakirina art\u00ea\u015feke s\u00eestemat\u00eek ya ku xwe disp\u00eare, le\u015fkeriya ne\u00e7ar\u00ee \u00fb s\u00eenorek\u00ee ji desthilatdariya waliyan di w\u00eelayetan de, dey\u00eene. Ev yek bi xurtkirina h\u00eamana tirk \u00fb destp\u00eaka meyla navend\u00eekirin \u00fb tirk\u00eekirina dewlet\u00ea li paytexta Osman\u00ee re, an j\u00ee di nav de, p\u00eak hat. Pi\u015ftre kur\u00ea w\u00ee, Sultan Ebdulmec\u00eed\u00ea Yekem (1839-1861) hat. Ya gir\u00eeng ew b\u00fb ku fermana (Xeta \u015eer\u00eef Kelxana-R\u00eaxistin) ku w\u00ee di sala 1839an de derxist, ku t\u00eageha hemwelat\u00eeb\u00fbn\u00ea di dewletek\u00ea de dihew\u00eene ku welatiy\u00ean w\u00ea b\u00eay\u00ee cudahiya ol \u00fb netewey\u00ea wekhev in, ji dewleta (netewe-milet) ku s\u00eago\u015feya tirk-kurd-ereb a Sultan Sel\u00eem li ser w\u00ea ava b\u00fbb\u00fb, qut b\u00fb. L\u00eabel\u00ea, dema ku h\u00eaz\u00ean mezin \u00ean ku li ser karta k\u00eamnetewey\u00ean ne-misilman di ronahiya qelsiya dewleta Osman\u00ee de dil\u00eest, t\u00ear dikir, ew tirk\u00eekirineke z\u00eade ya dewleta Osman\u00ee \u00fb navend\u00eekirina w\u00ea dihew\u00eene. Me l\u00fbtkeya w\u00ea bi koma (Kom\u00eeteya \u00cet\u00eehat \u00fb Tereq\u00ee) d\u00eet, ku pi\u015ft\u00ee darbeya xwe ya yekem di sala 1908an de \u00fb ya duyem di sala 1909an de li dij\u00ee Sultan Ebdulhem\u00eed\u00ea Duyem\u00een, di navbera sal\u00ean 1908 \u00fb 1918an de dewleta Osman\u00ee kontrol kir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sultan Ebdulhem\u00eed 1876-1909an, metodeke dijber\u00ee bap\u00eer \u00fb bav\u00ea xwe, me\u015fand. Ebdulhem\u00eed d\u00eet ku benda parastina ji \u00ear\u00ee\u015f\u00ean derve y\u00ean li dij dewleta Osman\u00ee ew e (komb\u00fbna \u00eeslam\u00ee ye), ku ew j\u00ee jin\u00fbve\u00e7\u00eakirina h\u00eaza s\u00eaal\u00ee ya kurd-tirk-ereb e. Di heman dem\u00ea de, Ebdulhem\u00eed ev yek wek\u00ee r\u00eabazek\u00ee hevgirtina navxwey\u00ee ya Osman\u00ee d\u00eet, bi r\u00eaya taybetmendiya ol\u00ee \u00fb r\u00eabazek\u00ee li dij meyl\u00ean netewey\u00ee y\u00ean ku di hundir\u00ea dewleta Osman\u00ee de derketin, ji aliy\u00ea netewey\u00ean ne musilman, wek\u00ee ermenan y\u00ean ku di sala 1894-1896an, serhildan p\u00eak an\u00ee \u00fb ev serhildan j\u00ee bi awayek\u00ee sereke ji aliy\u00ea feyleq\u00ean Hem\u00eed\u00ee y\u00ean ku piraniya wan kurd b\u00fbn, hate t\u00eakbirin. Herwiha, li gor\u00ee Ebdulhem\u00eed, ev yek h\u00eaza s\u00eaal\u00ee, dikare wek\u00ee r\u00eabazek\u00ee li dij dewlet\u00ean mezin bikar b\u00eene, wek\u00ee bikaran\u00eena musilman\u00ean Osman\u00ee \u00fb &#8220;Xel\u00eefey\u00ea Musilmanan&#8221; li dij dewlet\u00ean ku ew m\u00eat\u00eener kirine, wek\u00ee Hindistan \u00fb Misir\u00ea y\u00ean di bin serweriya Bir\u00eetaniyay\u00ea de.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Raz\u00eekirina kurdan \u00fb ereban ji aliy\u00ea Sultan Ebdulhem\u00eed ve, rast\u00ee neraz\u00eeb\u00fbn\u00ean ji aliy\u00ea xwendekar\u00ean tirk\u00ee y\u00ean ku ji zan\u00eengeh\u00ean rojavay\u00ee der\u00e7\u00fbne an j\u00ee ji r\u00eaveber\u00ean dewlet\u00ea, hat. Di encam\u00ea de, ev \u00e7\u00eena rew\u015fenb\u00eer Komeleya It\u00eehad \u00fb Tereq\u00ee di sala 1889an de di salvegera 100\u00ee a \u015fore\u015fa frans\u00ee de, ava kirin. Desteserkirina It\u00eehadpar\u00eazan r\u00ea li ber hilwe\u015f\u00eena dewleta Osman\u00ee vekir pi\u015ft\u00ee ku ew ji aliy\u00ea neteweperest\u00ean tirk ve hate desteserkirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Diyar e ku Mustefa Kemal ku yek ji efser\u00ean (It\u00eehad \u00fb Tereq\u00ee) b\u00fb, di \u015fer\u00ea xwe y\u00ea li dij h\u00eaz\u00ean hevalbend \u00ean ku mal\u00fbmilk\u00ean Osman\u00ee di navbera 1919-1923yan dag\u00eer kirib\u00fbn, dizan\u00eeb\u00fb ku &#8220;Tevgera Ni\u015ftiman\u00ee&#8221; b\u00ea bikaran\u00eena silogan ol\u00ee y\u00ea ku neteweyan derbas dike, bi ser nakeve. W\u00ee li ser v\u00ea t\u00eal\u00ea dil\u00eest da ku kurdan biki\u015f\u00eene, di heman dem\u00ea de meyl\u00ean xwe y\u00ean neteweperest \u00ean tij\u00ee \u015foven\u00eezm\u00ea vedi\u015fart, ku taybetmendiy\u00ean wan pi\u015ft\u00ee damezrandina Komara Tirkiyay\u00ea di sala 1923yan de pi\u015ft\u00ee Peymana Lozan\u00ea derketin hol\u00ea. Ev meyl sekular\u00eezm \u00fb dijminatiya li hember meyl\u00ean ol\u00ee, xuyang \u00fb r\u00eetuel\u00ean wan dihew\u00eene.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Heta niha j\u00ee, n\u00eeqa\u015fa li ser away\u00ea \u015fore\u015fa \u015e\u00eax Se\u00eed\u00ea P\u00eeran a sala 1925an li dij komara Tirkiyay\u00ea ya n\u00fb, berdewam e, ji ber ku nay\u00ea zan\u00een \u015fore\u015f xwed\u00ee taybetmendiy\u00ean netewey\u00ee ya kurd\u00ee b\u00fb tev\u00ee ku bingeha xwe ya civak\u00ee kurd b\u00fb, an j\u00ee xwed\u00ee taybetmendiya \u00eeslam\u00ee b\u00fb ku dixwast x\u00eelafeta ku Mustefa Kemal \u00eebtal kir, veger\u00eene \u00fb li di ilmaniy\u00ea, \u015fer bike? An j\u00ee xwed\u00ee taybetmendiya herdu aliyan b\u00fb (netewey\u00ee \u00fb ol\u00ee) b\u00fb? Di du \u015fore\u015f\u00ean kurd\u00ee de y\u00ean sala 1930 \u00fb 1937-1938an, naveroka van herdu \u015fore\u015fan netewey\u00ee kurd\u00ee b\u00fb, ku li dij dewleta netewperest\u00ee ya tirk\u00ee ya \u015fofin\u00eest b\u00fb, ya ku ji aliy\u00ea Ataturk ve dihate bir\u00eavebirin \u00fb pirrengiya netewey\u00ee nas nedikir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di \u015fore\u015fa 15\u00ea tebaxa 1984an de ku ji aliy\u00ea Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u00ea (PKK) ve hate destp\u00eakirin, meyleke neteweperestiya kurd a bi marks\u00eezm\u00ea ve gir\u00eaday\u00ee derket hol\u00ea, di\u015fibihe ya ku li \u00c7\u00een \u00fb V\u00eeetnam\u00ea di bin serweriya Mao Zedong \u00fb Ho \u015e\u00ee M\u00een de hate d\u00eetin, ku t\u00eakeliya marks\u00eezm \u00fb neteweperestiy\u00ea ji bo rizgariya netewey\u00ee \u00fb yek\u00eet\u00eey\u00ea hate bikaran\u00een. Di dema girtina xwe ya li Girava \u00cemraliy\u00ea ji sala 1999an vir ve, r\u00eaber\u00ea PKKy\u00ea Ebdullah Ocalan teoriya &#8220;Neteweya Demokrat\u00eek&#8221; p\u00ea\u015fk\u00ea\u015f kir, ku ji bo wekheviya hem\u00ee netewe, etn\u00ees\u00eete, ol \u00fb mezheban di war\u00ea maf \u00fb erk\u00ean di nav civaka hey\u00ee de, digel azadiy\u00ean wan \u00ean \u00e7and\u00ee, ziman\u00ee \u00fb ol\u00ee de, par\u00eazvaniy\u00ea dike. W\u00ee \u00eedia kir ku dewletek netewey\u00ee ku nasnameya w\u00ea li ser neteweyek taybet\u00ee ye, bombeyek demk\u00ee ye ku b\u00ea guman d\u00ea biteqe.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">P\u00eavajoya a\u015ftiy\u00ea ya di navbera dewleta Tirkiy\u00ea \u00fb Ocalan \u00fb PKKy\u00ea de di navbera sal\u00ean 2013 \u00fb 2015an de hewldanek b\u00fb ji bo derbaskirina ataturk\u00eezm\u00ea, ku ji Serhildana \u015e\u00eax Se\u00eed ve ji bo dewleta Tirkiyay\u00ea h\u00eazek teq\u00eener b\u00fb, h\u00eazek ku sedsalek berdewam diteqe. Ev p\u00eavajo di dawiy\u00ea de t\u00eak \u00e7\u00fb. Ji 22\u00ea cotmeha 2024an vir ve, destp\u00ea\u015fxeriyeke duyem\u00een di r\u00ea de ye, ku ji h\u00eala Dewlet Bah\u00e7el\u00ee, serok\u00ea Partiya Tevgera Neteweperest (MHP) ve hatiye destp\u00eakirin, partiyeke toran\u00ee ye ku ji bo c\u00eehaneke tirk\u00ee ku ji Turkistana \u00c7\u00een\u00ea heta Deryaya Egey\u00ea dir\u00eaj dibe, diaxive. Ev destp\u00ea\u015fxer\u00ee, ku ji h\u00eala Serokkomar\u00ea Tirkiyay\u00ea Recep Tayip Erdogan ve t\u00ea pi\u015ftgir\u00eekirin \u00fb ji h\u00eala Ebdullah Ocalan \u00fb Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u00ea (PKK) ve t\u00ea pejirandin, dan\u00fbstandin\u00ean di navbera s\u00ea kesayetiy\u00ean ne-katurk\u00eest de vedihew\u00eene: Erdogan, Bah\u00e7eli \u00fb Ocalan. \u00c7ar\u00e7ove li ser bingeha wekheviya a\u015ftiy\u00ea ye di berd\u00eala guhertin\u00ean dest\u00fbr\u00ee de ku r\u00ea li ber Tirkiyayek ne-katurk\u00eest vedike ku li ser bingeha wekheviya di navbera neteweyan \u00fb demokrasiy\u00ea ji bo hem\u00ee welatiy\u00ean dewleta n\u00fb hatiye damezrandin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Niha pirs ev e: Gelo destp\u00ea\u015fxeriya Bah\u00e7el\u00ee d\u00ea bi ser bikeve, ji ber ku dewleta k\u00fbr hay ji nazikiya avahiya navxwey\u00ee ya dewleta 1923yan heye, \u00fb \u00e7awa h\u00eaza Tirkiyaya 1923yan ji fonksiyon\u00ean w\u00ea y\u00ean dervey\u00ee t\u00ea, ne ji avahiya w\u00ea ya navxwey\u00ee, nemaze ji ber ku meha hingiv\u00een\u00ea ya n\u00fb ya Amer\u00eeka-Tirkiya ku di sala 2025an de dest p\u00ea dike, lihevhatinek tirk-kurd hewce dike ku Tirkiya, ji nazikiya xwe ya navxwey\u00ee vedigere, bikaribe rol\u00ean ku Washington ji Enqeray\u00ea li Ewrasyay\u00ea li dij\u00ee \u00c7\u00een, R\u00fbsya \u00fb \u00ceran\u00ea dixwaze, bi r\u00eaya c\u00eehanek tirk\u00ee ku ji Turkistana \u00c7\u00een\u00ea heta Deryaya Egey\u00ea dir\u00eaj dibe, ku d\u00ea m\u00eena Ewropaya Rojava pi\u015ft\u00ee 1945an \u00fb Ewropaya Nav\u00een \u00fb Rojhilat pi\u015ft\u00ee 1989an dilsoz\u00ea Washington\u00ea be \u00fb rol\u00ean ji bo Enqeray\u00ea li Rojhilata Nav\u00een \u00fb her\u00eama Qefqasya-Deryaya Xezer, ku t\u00ea de Tirkiya wek\u00ee kor\u00eedorek ji bo boriy\u00ean enerjiy\u00ea y\u00ean ji wan her du her\u00eaman t\u00ean wek\u00ee alternat\u00eefek ji bo enerjiya R\u00fbsyay\u00ea ji bo parzem\u00eena Ewropay\u00ea, were hesibandin?<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Ereban h\u00eaza xwe ya siyas\u00ee di dawiya sedsaliya xwe ya dewlet Ebas\u00ee 750 PZ, winda kirin. Ci c\u00eehana \u00eeslam\u00ee de, h\u00eaz\u00ean n\u00fb derketin hol\u00ea, ji wan \u00ean beriz h\u00eaza Emaz\u00eex li Fas\u00ea bi dewlet\u00ean &#8220;El-Mirabiton 1055-1147&#8221; \u00fb &#8220;El-Miwehodon 1121-1269&#8221;, li rojhilat j\u00ee tirk\u00ean Sel\u00e7\u00fbk\u00ee derketin ku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3033,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_crdt_document":"","jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[19,22],"tags":[],"ppma_author":[191],"class_list":["post-3032","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-gotar","category-manshet"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Ereban h\u00eaza xwe ya siyas\u00ee di dawiya sedsaliya xwe ya dewlet Ebas\u00ee 750 PZ, winda kirin. Ci c\u00eehana \u00eeslam\u00ee de, h\u00eaz\u00ean n\u00fb derketin hol\u00ea, ji wan \u00ean beriz h\u00eaza Emaz\u00eex li Fas\u00ea bi dewlet\u00ean &#8220;El-Mirabiton 1055-1147&#8221; \u00fb &#8220;El-Miwehodon 1121-1269&#8221;, li rojhilat j\u00ee tirk\u00ean Sel\u00e7\u00fbk\u00ee derketin ku [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-11-08T15:42:40+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"980\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"650\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"headline\":\"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd\",\"datePublished\":\"2025-11-08T15:42:40+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/\"},\"wordCount\":1956,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/Capture-2.jpg\",\"articleSection\":[\"Gotar\",\"Manshet\"],\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/\",\"name\":\"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/Capture-2.jpg\",\"datePublished\":\"2025-11-08T15:42:40+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/Capture-2.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/Capture-2.jpg\",\"width\":980,\"height\":650,\"caption\":\"Endam\u00ean Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u00ea (PKK) di dema destp\u00ea\u015fxeriyeke sembol\u00eek de ji bo p\u00eakan\u00eena p\u00eavajoya a\u015ftiy\u00ea di t\u00eermeha bor\u00ee de | AFP\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-136\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"description\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/author\\\/editor\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","og_description":"Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Ereban h\u00eaza xwe ya siyas\u00ee di dawiya sedsaliya xwe ya dewlet Ebas\u00ee 750 PZ, winda kirin. Ci c\u00eehana \u00eeslam\u00ee de, h\u00eaz\u00ean n\u00fb derketin hol\u00ea, ji wan \u00ean beriz h\u00eaza Emaz\u00eex li Fas\u00ea bi dewlet\u00ean &#8220;El-Mirabiton 1055-1147&#8221; \u00fb &#8220;El-Miwehodon 1121-1269&#8221;, li rojhilat j\u00ee tirk\u00ean Sel\u00e7\u00fbk\u00ee derketin ku [&hellip;]","og_url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/","og_site_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","article_published_time":"2025-11-08T15:42:40+00:00","og_image":[{"width":980,"height":650,"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/"},"author":{"name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"headline":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd","datePublished":"2025-11-08T15:42:40+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/"},"wordCount":1956,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg","articleSection":["Gotar","Manshet"],"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/","name":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg","datePublished":"2025-11-08T15:42:40+00:00","author":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#primaryimage","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg","contentUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Capture-2.jpg","width":980,"height":650,"caption":"Endam\u00ean Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u00ea (PKK) di dema destp\u00ea\u015fxeriyeke sembol\u00eek de ji bo p\u00eakan\u00eena p\u00eavajoya a\u015ftiy\u00ea di t\u00eermeha bor\u00ee de | AFP"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-136\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/nlka.net\/ku\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kurd \u00fb tirk.. hezar sal ji dema Milazkurd"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","description":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","caption":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan"},"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/author\/editor\/"}]}},"authors":[{"term_id":191,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"editor","display_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3032","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3032"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3032\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3034,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3032\/revisions\/3034"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3033"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3032"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}