{"id":2011,"date":"2024-10-15T07:46:04","date_gmt":"2024-10-15T07:46:04","guid":{"rendered":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?p=2011"},"modified":"2024-10-15T07:46:04","modified_gmt":"2024-10-15T07:46:04","slug":"derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/","title":{"rendered":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"https:\/\/nlka.net\/archives\/12502\"><em><strong>Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0<\/strong><\/em><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di hez\u00eerana 1996an de, rojnameya \u201cYedioth Ahronoth\u201d j\u00eenen\u00eegariyeke dir\u00eaj a serokwez\u00eer\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea Benjamin Netanyahu, belav kir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Netanyahu pi\u015ft\u00ee ku di sala 1993yan de b\u00fb Serok\u00ea Partiya Likud, derket ser dikeya siyaset\u00ea \u00fb bi v\u00ee away\u00ee b\u00fb r\u00eaveber\u00ea opoz\u00eesyon\u00ea. Di hilbijartin\u00ean 1996an de j\u00ee, Netanyahu li dij Shimon Peres bi serket \u00fb b\u00fb yekem serokwez\u00eer\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea ku bi awayek\u00ee yekser bi r\u00eaya dengdana gel t\u00ea hilbijartin \u00fb bi\u00e7\u00fbktir\u00een serokwez\u00eer.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00eenen\u00eegariya ku \u201cYedioth Ahronoth\u201d belav kirib\u00fb, b\u00fb \u00e7avkaniya sereke ji hem\u00fb niv\u00ees\u00ean ku li ser w\u00ee pi\u015ftre hatin niv\u00eesandin. Di j\u00eenen\u00eegariy\u00ea de, \u00e7awa mezin b\u00fbye \u00fb \u00e7awa ku mezinb\u00fbna w\u00ee bandor li ser w\u00ee kiriye ku bibe xwendevanek\u00ee pir d\u00eerok\u00ea bixw\u00eene \u00fb n\u00eeqa\u015f\u00ean derbar\u00ea neteweyan \u00fb \u015faristaniyan hez bike t\u00ea de heye. Netanyahu j\u00ee ev meyla xwe ji bav\u00ea xwe profosor Ben Zion Netanyahu m\u00eeras wergirtiye. L\u00ea balk\u00ea\u015f e, ku Netanyahu hem\u00fb ti\u015ft\u00ean ku werdigire, dike xizmeta \u015ferkirina li dij dijmin\u00ean \u00cesra\u00eel\u00ea, \u00a0b\u00ea nirx\u00ea mirovat\u00ee y\u00ean yekser y\u00ean operasyon\u00ean \u015fer\u00ea ku niha li Xeza \u00fb Lubnan\u00ea li dar in, ku b\u00fb sedema ku\u015ftina bi dehhezar\u00ean mirovan \u00fb ko\u00e7beriya b\u00eahtir ji 2 milyon kes ji herdu welatan.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Gelo div\u00ea dewleta Filist\u00een\u00ea \u00e7\u00eabibe?<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di \u015fer\u00ea 1967 \u00fb 1973yan de, Netanyahu li Amer\u00eekay\u00ea b\u00fb. Di herdu \u015feran de, Netanyahu vegeriya \u00cesra\u00eel\u00ea \u00fb bi awayek\u00ee dildar\u00ee be\u015fdar\u00ee herdu \u015feran b\u00fb, l\u00ea pi\u015ftre d\u00eesa vedigeriya Amer\u00eekay\u00ea da ku xwendina xwe berdewam bike. Li Amer\u00eekay\u00ea, \u00ead\u00ee be\u015fdar\u00ee x\u00eetab \u00fb niv\u00ees\u00ean li dij propogandeya filistin\u00ee b\u00fb, pi\u015ft\u00ee ku d\u00eet ev propogandeya filistin\u00ee w\u00eaney\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea y\u00ea di xeyala w\u00ee de, di\u015fewih\u00eene. Her wiha, di p\u00eavajoya sal\u00ean 70y\u00ee li Boston, ciwan\u00ea akadem\u00eek \u00fb le\u015fker\u00ea \u00eesra\u00eel\u00ee Netanyahu yekem berhevdaneke televizyon\u00ea, bi rew\u015fenb\u00eer\u00ea Filist\u00een\u00ea Edward Se\u00eed re bi sernav\u00ea \u201cGelo div\u00ea dewleta Filist\u00een\u00ea \u00e7\u00eabibe?\u201d organ\u00eeze kir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di \u00e7avkaniyeke din de, me d\u00eet ku pi\u015ft\u00ee \u015fer\u00ea cotmeha 1973yan de, \u00ead\u00ee n\u00ee\u015faney\u00ean \u015fiyan\u00ean Netanyahu y\u00ean x\u00eetab\u00ea derdikevin. Yekem kes\u00ea ku ev ti\u015ft d\u00eet j\u00ee, bayloz\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea li Boston\u00ea Colette Avital b\u00fb, dema ku ew vexwend be\u015fdar\u00ee berhevdaneke li ser \u015fer\u00ea cotmeh\u00ea \u00fb rew\u015fa li Rojhilata Nav\u00een di televizyoneke Boston\u00ea ya xwecih\u00ee bibe de, bi\u00a0 Edward Se\u00eed bibe. Ji w\u00ea b\u00fbyer\u00ea ve, \u00ead\u00ee Netanyahu di televizyon\u00ean amer\u00eekay\u00ee de derdiket \u00fb derbar\u00ea rew\u015fa li \u00cesra\u00eel\u00ea \u00fb her\u00eam\u00ea gelek hevd\u00eetin bi w\u00ee re hatin kirin \u00fb hezkirina xwe ji kam\u00eeray\u00ea re n\u00ee\u015fan da.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Netanyahu di pirt\u00fbka xwe ya bi nav\u00ea \u201cCih\u00ea di bin roj\u00ea de\u201d behsa v\u00ea berhevdan\u00ea nekir, ku diviyab\u00fb pi\u015ft\u00ee \u015fer\u00ea 1973yan de pi\u015ft\u00ee salek\u00ea an j\u00ee du salan, \u00e7\u00eab\u00fbye. L\u00ea di \u00e7apa pirt\u00fbk\u00ea ya ereb\u00ee de, \u015fopandina \u201cYedioth Ahronoth\u201d li ser j\u00eenen\u00eegariya Netanyahu bi tevah\u00ee hate z\u00eadekirin \u00fb t\u00ea de ew berhevdan hate bib\u00eerxistin. L\u00ea Edward Se\u00eed j\u00ee ten\u00ea carek\u00ea bi b\u00eer xist ku di bernameyeke televizyon\u00ea de w\u00ee Netanyahu d\u00eetiye, ew j\u00ee ne ewa ku di sal\u00ean 70y\u00ee de \u00e7\u00eab\u00fb, \u00e7axa ku Netanyahu \u00e7alakvanek\u00ee \u00eesra\u00eel\u00ee b\u00fb li Amer\u00eekay\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Wan di hevd\u00eetineke televizyon\u00ea de t\u00ea texm\u00eenkirin ku derdora sala 1985an de b\u00fb, w\u00ea dem\u00ea Edward Se\u00eed gelek\u00ee navdar b\u00fb wek\u00ee ramyarek\u00ee rexnekar\u00ea rojhilatnasiy\u00ea \u00fb al\u00eegir\u00ea maf\u00ea filist\u00een\u00ee, l\u00ea Netanyahu w\u00ea dem\u00ea ten\u00ea bayloz\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea di Netewey\u00ean Yekb\u00fby\u00ee de b\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tu qeyd\u00ean ji herdu hevd\u00eetin\u00ean di navbera Netayahu \u00fb Se\u00eed de tuneye, l\u00ea Se\u00eed behsa berhevdana cara duyem kir ku di navbera w\u00ea \u00fb ya destp\u00eak\u00ea de 10 sal b\u00fbn. Ev berhevdana duyem li gor\u00ee Se\u00eed di formeke ku t\u00ea de sala 1986an de be\u015fdar b\u00fbye \u00e7\u00eab\u00fbye \u00fb di dem\u00ean daw\u00ee de d\u00eemen\u00ea v\u00ea berhevdan\u00ea hatin belavkirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di niv\u00ees\u00ean cuda de, diyaloga ku di sala 1986an de di navbera Selman Ri\u015fd\u00ee \u00fb Se\u00eed de li Peymangeha Huner\u00ea ya Hemdem li London\u00ea \u00e7\u00eab\u00fbb\u00fb, derketin hol\u00ea. Di be\u015fek w\u00ea diyalog\u00ea de, Se\u00eed behsa hevd\u00eetina bi Netanyahu re dike, ku w\u00ea dem\u00ea bayloz\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea di Netewey\u00ean Yekb\u00fby\u00ee de b\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Li ser dike, Edward Se\u00eed \u00fb Netanyahu r\u00fbni\u015ftin, herdu b\u00ea deng b\u00fbn \u00fb ne j\u00ee li hev din\u00earin. P\u00ea\u015fke\u015fvan\u00ea form\u00ea ber\u00ea xwe da be\u015fdaran \u00fb got \u201cM\u00eavan\u00ean me v\u00ea \u015fev\u00ea professor Edward Se\u00eed ku mamostey\u00ea w\u00eajeya \u00eengl\u00eez\u00ee li Zan\u00eengeha Columbia \u00fb Benjamin Netanyahu bayloz\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea li Netewey\u00ean Yekb\u00fby\u00ee ye. L\u00ea ez dib\u00eenim ku ew herdu bi hev re neaxivin\u201d. Li vir Edward Se\u00eed destwerdan kir \u00fb ev rastkirin got: \u201cNe rast e, di rastiy\u00ea de ew naxwaze bi min re biaxive, l\u00ea tu pirsgir\u00eak\u00ean min tunene.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">P\u00ea\u015fke\u015fvan\u00ea form\u00ea ber\u00ea xwe da Netanyahu \u00fb j\u00ea pirs kir: \u201cR\u00eazdar bayloz, tu \u00e7ima naxwaz\u00ee bi Edward Se\u00eed re biaxiv\u00ee?\u201d, Netanyahu bersiva da: \u201cJi ber ku dixwaze min bikuje.\u201d<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Pi\u015ftre j\u00ee Netanyahu behsa n\u00ear\u00eena xwe li ser hov\u00ea filist\u00een\u00ee (Edward Se\u00eed) da ku ten\u00ea xema w\u00ee ti\u015ftek ten\u00ea ye: Jihol\u00earakirina cih\u00fbyan.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Se\u00eed di sem\u00eenera bi Ri\u015fd\u00ee re, behsa v\u00ea hevd\u00eetina bi Netanyahu re dike \u00fb dib\u00eaje: \u201cEz hatim vexwendin bi berhevdaneke televizyon\u00ea bi bayloz\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea re, l\u00ea Netayahu ne ten\u00ea red kir ku bi min re di heman odey\u00ea de bicive, l\u00ea bel\u00ea daxwaz kir ku ew li avahiyeke cuda r\u00fbne, da ku bi heb\u00fbna min qir\u00eaj nebe.\u201d Netanyahu daxwaza v\u00ea cuda b\u00fbn\u00ea kir, ji ber ku digot Se\u00eed wek\u00ee kesek\u00ee filist\u00een\u00ee, dixwaze w\u00ee bikuje. Se\u00eed helwesta Netanyahu wiha wesf kir: \u201cBi temam\u00ee ti\u015ftek\u00ee kir\u00eat b\u00fb\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Bersiva Se\u00eed li ser tevgera Netanyahu ya dramat\u00eek, h\u00ears b\u00fb. Di encam\u00ea de, Netanyahu dikar\u00eeb\u00fb ku \u00e7\u00eerokek\u00ea ji v\u00ea berhevdan\u00ea re \u00e7\u00eake \u00fb Se\u00eed bi xwe j\u00ee ne\u00e7ar kir ku bib\u00eaje. Ti\u015ft\u00ea ku kir rengek ji reng\u00ean fen\u00fbf\u00fbt\u00ean propoganday\u00ea b\u00fb, ku t\u00ea texm\u00eenkirin dav b\u00fb \u00fb rokber\u00ea w\u00ee Edward Se\u00eed t\u00ea werb\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Netayahu \u00eed\u00eea dike ku bi k\u00fbrah\u00ee dijmin\u00ean \u00cesra\u00eel\u00ea nas dike, nexasim kes\u00ean ku hest\u00ean nefret\u00ea di bin sernav\u00ea fikir\u00ee \u00fb t\u00eako\u015f\u00een\u00ea de, vedi\u015f\u00earin. Li ser v\u00ee esas\u00ee, li bara Yasir Erefat axiv\u00ee ku w\u00ee ji hin m\u00eavan\u00ean xwe re got \u00e7axa ku ji T\u00fbnis\u00ea vegeriya Filist\u00een\u00ea li gor lihevkirina Osloy\u00ea, ku lihevkirin m\u00eena lihevhatina El-Hid\u00eabiy\u00ea ye.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di gotarek\u00ea de di cotmeha 1985an de, di rojnameya \u201cNew York Times\u201d Netanyahu niv\u00eesk\u00ee: \u201cR\u00eaxistina Rizgarkirina Filist\u00een\u00ea, ne r\u00eaxistineke siyas\u00ee ku destwerdana teror\u00ea dike, l\u00ea bel\u00ea ew r\u00eaxistineke teror\u00ea ye, destwerdana siyaset\u00ea dike\u201d. Heta niha j\u00ee tev\u00ee derbasb\u00fbna 40 salan j\u00ee, Netanyahu n\u00ear\u00eena xwe neguhartiye.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Netanyahu di \u00e7ar\u00e7oveya r\u00fbxandina bingeha Peymana Oslo de, dib\u00eene ku bang\u00ean jihevxistina dag\u00eergeh\u00ean \u00eesra\u00eel\u00ee li axa Filist\u00een\u00ea ya dag\u00eerkir\u00ee de ne qan\u00fbn\u00ea ye \u00fb wek\u00ee kiryarek\u00ea ji kiryar\u00ean \u201cqirkirina etn\u00eek\u00ee\u201d dib\u00eene.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Netayahu di berhevdana bi Se\u00eed re b\u00eadeng ma, ku dizan\u00eeb\u00fb ev tevgera w\u00ee, d\u00ea bal\u00ea biki\u015f\u00eene \u00fb pirsan derxe hol\u00ea. Her wiha, bersiva Netanyahu amade ye j\u00ee beriya ku be\u015fdar bibe. Ev j\u00ee kesayeta w\u00ee ya siyas\u00ee ye. Ji bo w\u00ee, gelo w\u00ea Se\u00eed karibe qirkirina kom\u00ee ya cih\u00fbyan li \u00cesra\u00eel\u00ea rawest\u00eene? Diyar e ku Netanyahu texm\u00een dike ku Se\u00eed bi v\u00ea yek\u00ea k\u00eafxwe\u015f e.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Edward Se\u00eed di rojnameya El-Heyat de gotarek bi sernav\u00ea \u201cRew\u015fenb\u00eer \u00fb aloz\u00ee\u201d di 5\u00ea mijdara 1996an de, belav kir. Di gotara xwe de, behsa aloziy\u00ea dike pi\u015ft\u00ee serkeftina rastgiran bi serokatiya Netanyahu di hilbijartin\u00ean \u00cesra\u00eel\u00ea y\u00ean di gulana 1996an de. Her wiha, matmay\u00eeb\u00fbna xwe li ser windab\u00fbna Partiya El-Emel a \u00cesra\u00eel\u00ea an\u00ee ziman, ku li gor\u00ee w\u00ea ev part\u00ee \u015fep\u00eala \u00e7epgir li Knesseta \u00cesra\u00eel\u00ea ye. Di heman dem\u00ea de, Se\u00eed dib\u00eene ku amadeb\u00fbn an j\u00ee neamadeb\u00fbna v\u00ea partiy\u00ea, ti\u015ftek\u00ee li ser doza Filist\u00een\u00ea z\u00eade nake.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Diyar e ku, Se\u00eed \u00fb Netanyahu ba\u015f hev nas dikin, nexasim ti\u015ft\u00ean ne diyar ji herdu aliyan. Ji bo Netanyahu Edward Se\u00eed ev e: Akademisyen e pi\u015fta xwe bi kes\u00ean ku dixwazin cih\u00fbyan qir bikin, xurt dike. Ev cewher\u00ea tevgera w\u00ee ya dramat\u00eek\u00ee b\u00fb li stodyoya berhevdan\u00ee, ku b\u00eadeng r\u00fbni\u015ft\u00ee b\u00fb \u00fb li r\u00fby\u00ea Se\u00eed nedin\u00ear\u00ee.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Se\u00eed ji filistniy\u00ean her\u00ee navdar li Amer\u00eekay\u00ea b\u00fb \u00fb bi awayek r\u00eak\u00fbp\u00eak diniv\u00eese \u00fb di dezgeh\u00ean ragihandin\u00ea de derdikeve \u00fb pi\u015ftgiriya maf\u00ean Filist\u00een\u00ea \u00fb avakirina dewleta Filist\u00een\u00ea dike. Di sala 1977an de j\u00ee, wek\u00ee endamek\u00ee serbixwe di Enc\u00fbmena Ni\u015ftiman\u00ee ya Filist\u00een\u00ea de t\u00ea hilbijartin, ango parlamentoya Filist\u00een\u00ea li sirg\u00fbn\u00ea. Pi\u015ft\u00ee hevd\u00eetina bi Netanyahu re bi salan, di sala 1993yan ji enc\u00fbmen\u00ea \u00eest\u00eefa dike, ji ber neraz\u00eeb\u00fbna li ser dan\u00fbstandin\u00ean ve\u015fart\u00ee \u00fb ti\u015f\u00ea li gor wesfa w\u00ee \u201cnaveroka r\u00fbx\u00eener\u201d a lihevkirin\u00ean Osloy\u00ea, ku li gor n\u00ear\u00eena w\u00ee d\u00ea tu car\u00ea nebe r\u00eaya \u00e7aren\u00fbsa filist\u00een\u00ee, l\u00ea bel\u00ea w\u00ea serektiya filist\u00een\u00ee bike \u201cs\u00eexur\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea\u00ad\u201d bo dag\u00eerkirin\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di w\u00ea dem\u00ea de, Se\u00eed di anal\u00eez\u00ean xwe de gelek caran bi ten\u00ea b\u00fb \u00fb b\u00fb y\u00ea her\u00ee z\u00eade ku Serok\u00ea Rizgarkirina Filist\u00een\u00ea Yasir Erefat rexne dikir. Netanyahu \u00fb Se\u00eed di v\u00ea mijara rexnekirina Yasir Erfet de wek\u00ee hev difikir\u00een. Her wiha, Se\u00eed \u00e7areseriya du dewletan red dikir \u00fb banga \u00e7areseriya yek dewlet\u00ea dikir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ew bawer b\u00fb ku d\u00eetina \u00e7areyan ji hundir\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea, an j\u00ee nakokiy\u00ean w\u00ea y\u00ean siyas\u00ee, bo ji Netanyahu xelas bibin, doza Filist\u00een\u00ea dixe kr\u00eezeke k\u00fbrtir de \u00fb w\u00ea ji kar dixe, ji ber w\u00ea, li gor puxteya ti\u015ft\u00ea ku w\u00ee herdem diniv\u00eesand li bara serok\u00ea L\u00eekod\u00ea; ji bo bibinxistina Benjamin Netanyahu, p\u00eaw\u00eest e rikberiya Benjamin Netanyahu b\u00ea kirin\u00ea.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Di hez\u00eerana 1996an de, rojnameya \u201cYedioth Ahronoth\u201d j\u00eenen\u00eegariyeke dir\u00eaj a serokwez\u00eer\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea Benjamin Netanyahu, belav kir. Netanyahu pi\u015ft\u00ee ku di sala 1993yan de b\u00fb Serok\u00ea Partiya Likud, derket ser dikeya siyaset\u00ea \u00fb bi v\u00ee away\u00ee b\u00fb r\u00eaveber\u00ea opoz\u00eesyon\u00ea. Di hilbijartin\u00ean 1996an de j\u00ee, Netanyahu li dij Shimon Peres [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2012,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_crdt_document":"","jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[19,22],"tags":[],"ppma_author":[],"class_list":["post-2011","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-gotar","category-manshet"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Di hez\u00eerana 1996an de, rojnameya \u201cYedioth Ahronoth\u201d j\u00eenen\u00eegariyeke dir\u00eaj a serokwez\u00eer\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea Benjamin Netanyahu, belav kir. Netanyahu pi\u015ft\u00ee ku di sala 1993yan de b\u00fb Serok\u00ea Partiya Likud, derket ser dikeya siyaset\u00ea \u00fb bi v\u00ee away\u00ee b\u00fb r\u00eaveber\u00ea opoz\u00eesyon\u00ea. Di hilbijartin\u00ean 1996an de j\u00ee, Netanyahu li dij Shimon Peres [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-10-15T07:46:04+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"750\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"430\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"headline\":\"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de\",\"datePublished\":\"2024-10-15T07:46:04+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/\"},\"wordCount\":1746,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg\",\"articleSection\":[\"Gotar\",\"Manshet\"],\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/\",\"name\":\"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg\",\"datePublished\":\"2024-10-15T07:46:04+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg\",\"width\":750,\"height\":430,\"caption\":\"Edward Se\u00eed di \u00e7alakiyeke huner\u00ee li Qah\u00eerey\u00ea de sala 2003\\\/AFP\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"description\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/author\\\/editor\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","og_description":"Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Di hez\u00eerana 1996an de, rojnameya \u201cYedioth Ahronoth\u201d j\u00eenen\u00eegariyeke dir\u00eaj a serokwez\u00eer\u00ea \u00cesra\u00eel\u00ea Benjamin Netanyahu, belav kir. Netanyahu pi\u015ft\u00ee ku di sala 1993yan de b\u00fb Serok\u00ea Partiya Likud, derket ser dikeya siyaset\u00ea \u00fb bi v\u00ee away\u00ee b\u00fb r\u00eaveber\u00ea opoz\u00eesyon\u00ea. Di hilbijartin\u00ean 1996an de j\u00ee, Netanyahu li dij Shimon Peres [&hellip;]","og_url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/","og_site_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","article_published_time":"2024-10-15T07:46:04+00:00","og_image":[{"width":750,"height":430,"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","Est. reading time":"7 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/"},"author":{"name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"headline":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de","datePublished":"2024-10-15T07:46:04+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/"},"wordCount":1746,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg","articleSection":["Gotar","Manshet"],"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/","name":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg","datePublished":"2024-10-15T07:46:04+00:00","author":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#primaryimage","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg","contentUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/AFP__20030414__APP2003031747492__v1__HighRes__EgyptUsSaid-750x430-1.jpg","width":750,"height":430,"caption":"Edward Se\u00eed di \u00e7alakiyeke huner\u00ee li Qah\u00eerey\u00ea de sala 2003\/AFP"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/derbare-berhevdaneke-ne-zelal-di-navbera-netanyahu-u-edward-seid-de\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/nlka.net\/ku\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Derbar\u00ea berhevdaneke ne zelal di navbera Netanyahu \u00fb Edward Se\u00eed de"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","description":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","caption":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan"},"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/author\/editor\/"}]}},"authors":[{"term_id":191,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"editor","display_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2011"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2011\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2013,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2011\/revisions\/2013"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2011"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2011"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}