{"id":1966,"date":"2024-09-23T10:21:23","date_gmt":"2024-09-23T10:21:23","guid":{"rendered":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?p=1966"},"modified":"2024-09-23T10:21:23","modified_gmt":"2024-09-23T10:21:23","slug":"mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/","title":{"rendered":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat"},"content":{"rendered":"<p><strong><a href=\"https:\/\/nlka.net\/archives\/12394\"><em>Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629<\/em><\/a>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Stat\u00fbya siyas\u00ee ya dewleta S\u00fbriyay\u00ea ji aliy\u00ea da\u00eerey\u00ean bir\u00eetan\u00ee \u00fb frans\u00ee di Peymana Sykes-Picot\u00ea de sala 1916an hate \u00e7\u00eakirin. Her wiha, dema ku Kongreya San Remo di n\u00eesana 1920\u00ee de biryar da ku v\u00ea peyman\u00ea bixe prat\u00eek\u00ea, armanc j\u00ea ew b\u00fb ku s\u00eenor\u00ea hey\u00ee y\u00ea S\u00fbriyay\u00ea bi Filist\u00een \u00fb Urdun\u00ea ya hey\u00ee re b\u00fb, li k\u00ealeka w\u00ea j\u00ee par\u00eazgeha \u00e7iyay\u00ea Libnan\u00ea b\u00ea her\u00e7ar her\u00eaman (Bielbek-El-Buqa- Ra\u015fiya-Hasbiya) ku ev her\u00eam di nava w\u00eelayeta \u015eam\u00ea ya osman\u00ee de b\u00fbn. Di heman dem\u00ea de j\u00ee, armanc ew b\u00fb ku s\u00eenor\u00ea Tirkiyay\u00ea bi S\u00fbriyay\u00ea re b\u00fb, ku peymana S\u00eaver\u00ea di tebaxa 1920\u00ee de x\u00eaz kirib\u00fb. \u00ceht\u00eemala her\u00ee mezin ew e ku biryar\u00ean San Remo bi awayek\u00ee lez hate day\u00een, da ku peymana Sykes-Picot p\u00eak b\u00eene, ji bo t\u00eakbirina biryar\u00ean Kongreya s\u00fbriyay\u00ee ya gi\u015ft\u00ee ya ji bo avakirina (Pad\u00ee\u015fahiya S\u00fbriyay\u00ea) di meheke beriya w\u00ea de, ku di nava xwe de Filist\u00een \u00fb tevahiya Libnan \u00fb Urdun\u00ea, dihewand.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Fransiyan dema ku dest dan\u00een ser \u015eam \u00fb tevahiya S\u00fbriyaya hey\u00ee di tebaxa 1920\u00ee de, ev yek li gor\u00ee dest\u00fbrnameyeke ku ji aliy\u00ea Netewey\u00ean Yekb\u00fby\u00ee ve hate day\u00een. Li gor\u00ee v\u00ea dest\u00fbrnamey\u00ea j\u00ee di madeya 22\u00ee de ji m\u00eesaqa w\u00ea ya taybet bi rasp\u00ear\u00ee \u00fb dewleta ku li ser w\u00ea rasp\u00ear\u00ee \u00e7\u00eab\u00fbye, ten\u00ea erk\u00ean w\u00ea y\u00ean li ser erd\u00eengar\u00ee \u00fb nif\u00fbs\u00ea heye \u00fb tu erk\u00ean w\u00ea y\u00ean serweriy\u00ea tune ye. Ji ber w\u00ea ne ji maf\u00ea w\u00ea ye ku di cografiya ku rasp\u00ear\u00ee li ser kiriye de xak\u00ea par\u00e7e bike, an j\u00ee bi kir\u00ea bide an j\u00ee \u015f\u00eaniyan par\u00e7e bike. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de, fransiyan pabend\u00ee madeya 22yan b\u00fbn, dema ku s\u00eenor\u00ea S\u00fbriyay\u00ea bi dewleta osman\u00ee re di peymana S\u00eaver\u00ea de x\u00eaz kirin, l\u00ea dema ku fransiyan her\u00e7ar her\u00eam\u00ean Lubnan\u00ea y\u00ean bor\u00ee dane dewleta Lubnan\u00ea ya mezin di \u00eelona 1920\u00ee de \u00fb dema ku fransiyan di peymana Enqeray\u00ea ya sala 1921\u00ea de r\u00fbbereke 18 hezar kilometer \u00e7argo\u015f ji axa S\u00fbriyay\u00ea li gor\u00ee peymana S\u00eaver\u00ea dane tirk\u00ean gir\u00eaday\u00ee Mustefa Kemal (ku pi\u015ftre b\u00fb Ataturk) madeya 22yan binp\u00ea kirin. Her wiha, fransiyan cara s\u00eayem j\u00ee dema ku S\u00fbriyay\u00ea dabe\u015f\u00ee 4 dewletan kirin di navbera sal\u00ean 1920\u00ee \u00fb 1923yan de ku dewleta \u015eam \u00fb Heleb\u00ea ava kirin (fransiyan di sala 1925an de careke din ew kirin yek dewlet) \u00fb dewleta Siw\u00eaday\u00ea (ku di sala 1927an de nav\u00ea w\u00ea b\u00fb Dewleta \u00c7iyay\u00ea Ereb) \u00fb dewleta \u00e7iyay\u00ea Elewiyan (di sala 1930\u00ee de nav\u00ea w\u00ea b\u00fb: Dewleta Laziqiy\u00ea), madeya 22yan binp\u00ea kirin. Pi\u015ftre fransiyan li hev kirin ku hem\u00fb dewlet\u00ean s\u00fbriyay\u00ee li gor\u00ee peymana 1936an bikin yek dewlet. L\u00ea d\u00eesa pi\u015ftre frans\u00ee careke din li kiryar\u00ea par\u00e7ekirina axa S\u00fbriyay\u00ea ji aliy\u00ean din re vegeriyan, di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de fransiyan di navbera sal\u00ean 1937 \u00fb 1939an de er\u00ea kirin ku L\u00eewa Iskenderon\u00ea ji axa S\u00fbriyay\u00ea qut bikin \u00fb tev li Tirkiyay\u00ea bikin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di aliy\u00ea pirat\u00eek de, ev yek t\u00ea wateya ku S\u00fbriyay\u00ea b\u00fb stat\u00fbyeke siyas\u00ee ku ji y\u00ean din hatiye \u00e7\u00eakirin, di nava xwe de erd\u00eengariyeke dihate guhartin di navbera sal\u00ean 1920\u00ee \u00fb 1939an de dihewand. Her wiha, xelk\u00ea S\u00fbriyay\u00ea j\u00ee di navbera sal\u00ean 1920 \u00fb 1936an de xwe d\u00eetin gelek caran t\u00eane par\u00e7ekirin \u00fb pi\u015ftre di sala 1936an de li gor\u00ee peymaneke bi dewleteke derve l\u00ea dewleteke rasp\u00ear\u00ee ye, b\u00fbne yek. Pi\u015ftre j\u00ee, dema serxweb\u00fbn\u00ea \u00fb derketina fransiyan di sala 1946an de li gor\u00ee s\u00eenor\u00ea dewleta peymana 1936an de hat, l\u00ea b\u00ea L\u00eewa Iskenderon. Ev serxweb\u00fbn j\u00ee li gor\u00ee gelek n\u00ee\u015faneyan, di esas\u00ea xwe de encama meyla bir\u00eetan\u00ee b\u00fb da ku heb\u00fbna fransiyan li her\u00eam\u00ean tune bikin an j\u00ee pa\u015fguh bikin, lewra br\u00eetaniyan l\u00eeder\u00ean siyas\u00ee y\u00ean s\u00fbriyay\u00ee ji v\u00ea nakokiya di navbera London \u00fb Par\u00ees\u00ea de erkdar kirin, da ku bigih\u00eajin derketina fransiyan ji S\u00fbriyay\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ji ber hem\u00fb ti\u015ft\u00ean bor\u00ee y\u00ean ku hatin \u00e7\u00eakirin, b\u00fb sedem ku t\u00eakiliyeke ne zelal di navbera xelk\u00ea S\u00fbriyay\u00ea \u00fb erd\u00eengariya S\u00fbriyay\u00ea de were \u00e7\u00eakirin. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de, welatiyek\u00ee ji \u015eam\u00ea heta sala 1948an t\u00eakiliya xwe bi Heyfay\u00ea re b\u00fb \u00fb heta r\u00fbxandina yekitiya gumrik\u00ea bi Lubnan\u00ea re di sala 1950\u00ee de bi Beyr\u00fbt\u00ea re b\u00fb \u00fb heta sala 1946an de t\u00eakiliya xwe bi Aman\u00ea re b\u00fb. Her wiha, heta sal\u00ean 40\u00ee j\u00ee t\u00eakiliya welatiy\u00ea \u015eam\u00ea bi Meka, Med\u00eene \u00fb Qah\u00eerey\u00ea re b\u00fb, ku t\u00eakiliy\u00ean w\u00ee ji t\u00eakiliy\u00ean w\u00ee y\u00ean bi Heleb, Laziqiy\u00ea \u00fb her\u00eam\u00ean Firat \u00fb Ciz\u00eer\u00ea re, xurtir b\u00fb. Di heman dem\u00ea de, welatiy\u00ea heleb\u00ee j\u00ee di p\u00eavajoya osmaniyan de b\u00fbb\u00fb kanala bazirgan\u00ee di navbera Istenbol \u00fb Anadolyay\u00ea \u00fb di navbera M\u00fbsil \u00fb Bexdad\u00ea de b\u00fb, her wiha bendera w\u00ee ya sereke j\u00ee Iskenderon b\u00fb. Her wiha, t\u00eakiliya Humis \u00fb Terablus\u00ea j\u00ee di aliy\u00ea abor\u00ee de xurt b\u00fb. T\u00eakiliya her\u00eama berava s\u00fbriyay\u00ee ya hey\u00ee j\u00ee bi Terablus, Beyr\u00fbt \u00fb Antakya re xurt b\u00fb. Her wiha, t\u00eakiliya kurd\u00ea S\u00fbriyay\u00ea y\u00ea li Efr\u00een\u00ea j\u00ee bi her\u00eam\u00ean K\u00eel\u00eekya \u00fb L\u00eewa Iskenderon re ji ya Heleb\u00ea re xurtir b\u00fb. Ev t\u00eakil\u00ee ji bo bajarok\u00ean n\u00eaz\u00ee w\u00ea yan j\u00ee y\u00ean li ser xeta tr\u00ean\u00ea ya Ra\u00ee-Qami\u015floy\u00ea derbasdar e, ku t\u00eakiliy\u00ean wan \u00ean abor\u00ee-civak\u00ee bi bakur re ji y\u00ean ba\u015fur di d\u00eerok\u00ea de, xurtir b\u00fbn. L\u00ea di vir de, div\u00ea em rew\u015fa rehmetiy\u00ea Hem\u00eed Derw\u00ee\u015f ji dema damezrandina Partiya Demokrat a P\u00ea\u015fver\u00fb ya Kurd\u00ee li S\u00fbriy\u00ea di sal\u00ean 70\u00ee de b\u00eenin ziman \u00fb got \u201cDoza kurd\u00ean S\u00fbriyay\u00ea li \u015eam\u00ea t\u00ea \u00e7areserkirin\u201d.\u00a0 Niha j\u00ee hem\u00fb partiy\u00ean kurd\u00ee y\u00ean netewey\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea \u00fb PYD (ku di sala 2003an hate damezrandin) li ser heman n\u00ear\u00eena Derw\u00ee\u015f li hev dikin. PYD j\u00ee fereseta Neteweya Demokrat\u00eek p\u00ea\u015fk\u00ea\u015f dike, ya ku hem\u00fb cih\u00earengiya S\u00fbriyay\u00ea di nava xwe de dihew\u00eene di \u00e7ar\u00e7oveya stat\u00fbyeke erd\u00eengar\u00ee-siyas\u00ee-dewlet\u00ee ku hem\u00fb di di aliy\u00ea hiq\u00fbq \u00fb erkan de wek\u00ee hev bin, ku neteweya w\u00ee, ola w\u00ee, mezheba w\u00ee, zayenda w\u00ee\u00a0 \u00fb meyla w\u00ee ya siyas\u00ee \u00e7i dibe bila bibe. Ev herdu rew\u015f, didin diyarkirin ku meyla p\u00eakvejiyan\u00ea ya di nava kurd\u00ean S\u00fbriyay\u00ea de, ya her\u00ee xurt e.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ti\u015ft\u00ean ku me li jor\u00ea an\u00een ziman, dibe ku gelek ji ereb\u00ean s\u00fbriyay\u00ee wiha \u015firove bikin ku S\u00fbriya berdilkeke erd\u00eengar\u00ee ya li ser wan teng e. Her wiha \u015firove dike ku \u00e7ima\u00a0 Partiya Gel ya ku di sala 1948an de hate damezrandin ku bingeha xwe ya civak\u00ee ya sereke li gel bazirgan \u00fb p\u00ee\u015fesaz\u00ean Heleb\u00ea b\u00fb, ber\u00ea xwe daye yekb\u00fbna bi Iraq\u00ea re. An j\u00ee meyla Partiya Ni\u015ftiman\u00ee ku di sala 1947an de hate damezrandin \u00fb bingeha xwe ya civak\u00ee li \u015eam\u00ea b\u00fb, ku ber\u00ea xwe da yekitiya bi Iraq\u00ea re, li \u015f\u00fbna xwespartina ereban li Qah\u00eerey\u00ea an j\u00ee li Riyad\u00ea \u00fb serok\u00ea w\u00ea ango serok\u00ea komar\u00ea \u015eukr\u00ee El-Qwetl\u00ee an j\u00ee serkwez\u00eer Sebr\u00ee El-Esel\u00ee tu pirsgir\u00eak li gel wan neb\u00fb ji bo yekb\u00fbna bi Misir\u00ea re sala 1958an, ew di v\u00ea xal\u00ea de m\u00eena erebperest\u00ean partiya Beis\u00ea b\u00fbn \u00fb ters\u00ee meyla netewey\u00ee ya ereb\u00ee b\u00fb. Ev hest\u00ea tengb\u00fbna berdilka cograf\u00ee ya teng li S\u00fbriyay\u00ea ya ku li gel piraniya s\u00fbriyayiy\u00ean ereb peyda b\u00fb di sal\u00ean 40, 50 \u00fb 60\u00ee de, bi ser de tirsaa ji dewleta \u00cesra\u00eel\u00ea ya ku di sala 1948an de ava b\u00fb, h\u00eaza erebiy\u00ea li S\u00fbriyay\u00ea \u015firove dike, ku m\u00eena v\u00ea h\u00eaza li tu welatek\u00ee din \u00ea ereb peyda nedib\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00ea meyla netewperestiya erebperest\u00ee ji sala 1958an de di nex\u015feya siyas\u00ee ya S\u00fbriyay\u00ea de serwer b\u00fb \u00fb ev meyl desthildar\u00ee li \u015eam\u00ea bi dest xist ji w\u00ea dem\u00ea de, ji bil\u00ee p\u00eavajoya qutb\u00fbn\u00ea 1961-1963an de. H\u00eajay\u00ee bib\u00eerxistin\u00ea ye ku meyla ber bi avakirina tevgereke siyas\u00ee ya netewey\u00ee ya kurd\u00ee ji sala 1957an de destp\u00ea kir, bi damezrandina yekem partiyeke kurd\u00ean s\u00fbriyay\u00ee. Ev yek j\u00ee n\u00ee\u015fan dide ku ev berteka li beramber\u00ee z\u00eadeb\u00fbna meyla erebperestan b\u00fbn \u00fb li ser derketina n\u00ee\u015faney\u00ean bandor\u00ean meyla l\u00eeberalzim\u00ea b\u00fb, wek\u00ee partiy\u00ean Gel \u00fb Ni\u015ftiman\u00ee. Ev herdu part\u00ee j\u00ee, deh salan li maleke ni\u015ftiman\u00ee ya s\u00fbriyay\u00ee geriyan, tev\u00ee ku Partiya Gel ereb\u00eetiya w\u00ea her\u00eam\u00ee b\u00fb \u00fb xwed\u00ee meya abor\u00ee b\u00fb dema ku hizira yekb\u00fbna (H\u00eelala Z\u00ear\u00een) bi Iraq\u00ea re derxist hol\u00ea, pa\u015f\u00ea li dij\u00ee w\u00ea Partiya Ni\u015ftiman\u00ee hizira ereb\u00eetiya parst\u00ee-ters\u00ee derxist ku \u015famiyan ev yek di Qah\u00eera \u00fb Riyad\u00ea de did\u00eetin ya xwed\u00ee meyla \u00eedyoloj\u00ee da ku r\u00ea li ber xwesteka Paertiya Gel bigirin ya ku meyla w\u00ea heleb\u00ee-abor\u00ee b\u00fb ya ber bi bazara Raf\u00eedeyn\u00ea pi\u015ft\u00ee ku r\u00eaya Anadol-\u00cestenbol\u00ea hat girtin pi\u015ft\u00ee sala 1918an.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di aliy\u00ea pirat\u00eek\u00ea de, ten\u00ea li gel ereb \u00fb kurdan meyl\u00ean siyas\u00ee y\u00ean netewey\u00ee derketin, l\u00ea ermenan meyla wan a netewey\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea gir\u00eaday\u00ee rew\u015fa komara Ermenistan\u00ea b\u00fb \u00fb \u015fer\u00ea wan bi Tirkiya \u00fb Azreb\u00eecan\u00ea re b\u00fb \u00fb ji bo parastina nasname \u00fb ziman di sirg\u00fbn\u00ea de, ne ku mijar gir\u00eaday\u00ee rew\u015fa S\u00fbriyay\u00ea ye. L\u00ea balk\u00ea\u015f b\u00fb ku pi\u015ft\u00ee aloziya 2011an meyl\u00ean netewey\u00ee li gel hin tirkumen\u00ean S\u00fbriyay\u00ea derketin, bi derketina rola Tirkiyay\u00ea di xwed\u00eekirina hin h\u00eaz\u00ean opoz\u00eesyon\u00ea y\u00ean siyas\u00ee \u00fb hin kom\u00ean \u00e7ekdar. Ev yek n\u00ee\u015fan dide ku kes\u00ean ku xwe kirin bin xizmeta\u00a0 Enqeray\u00ea, b\u00fbne alavek, li \u015f\u00fbna bibin xwediy\u00ean projey\u00ean netewey\u00ee y\u00ean taybet li S\u00fbriyay\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dibe ku Partiya Komun\u00eest ji destp\u00eaka sal\u00ean 80y\u00ee ve cih\u00ea xwe y\u00ea xurt di nava civaka kurd\u00ean S\u00fbriyay\u00ea de winda kir \u00fb li \u015f\u00fbna w\u00ea partiy\u00ean kurd\u00ee y\u00ean netewey\u00ee cih girtin, nexasim li her\u00eama Ciz\u00eer\u00ea b\u00ea kurd\u00ean \u015eam\u00ea, n\u00ee\u015faney\u00ean destp\u00eaka derketina doza netewey\u00ee ya kurdan li S\u00fbriyay\u00ea li ser dik\u00ea, derket hol\u00ea. Pi\u015ftre ser\u00eehildana Adara 2004an j\u00ee, w\u00eaneyek ji kelandina civak\u00ee-siyas\u00ee ya kurdan n\u00ee\u015fan da. Pi\u015ftre j\u00ee, rola kurd\u00ean S\u00fbriyay\u00ea li S\u00fbriyay\u00ea pi\u015ft\u00ee aloziya 2011an dest p\u00ea kir, ku derket hol\u00ea \u00ead\u00ee kurd di hevk\u00ea\u015fiya S\u00fbriyaya ya siberoj\u00ea de b\u00fbne xwed\u00ee giran\u00ee, her wiha di x\u00eazkirina S\u00fbriyaya siberoj\u00ea de \u00e7i di p\u00eavajoya veguhestin\u00ea an j\u00ee di p\u00eavajoya guhartin\u00ea de b\u00ea be\u015fdarb\u00fbna kurdan, x\u00eazkirina siberoja S\u00fbriyay\u00ea ne p\u00eakan e.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Derketina rola kurd\u00ean S\u00fbriyay\u00ea pi\u015ft\u00ee ku S\u00fbriyay\u00ea gihi\u015ft p\u00eavajoya aloziyeke ni\u015ftiman\u00ee ya gi\u015ft\u00ee ji sala 2011an ve pi\u015ft\u00ee n\u00eevsedsalek\u00ea ji r\u00eavebirina meyla erebperest\u00ee. Lewra, sala 2011an j\u00ee saleke gelek\u00ee gir\u00eeng e di d\u00eeroka S\u00fbriyay\u00ea de wek\u00ee sala 1958an, ku di dema r\u00eaveberiya par\u00e7eb\u00fbn\u00ea ya sala 1961-1963yan de derket hol\u00ea ku katijm\u00eara S\u00fbriyay\u00ea pa\u015f de venagere ango S\u00fbriya venagere beriya roja yekb\u00fbna S\u00fbriyay\u00ea-Misir\u00ea di 22y\u00ea sibata 1958an de. Ji ber v\u00ea yek\u00ea j\u00ee, 13 sal \u00fb n\u00eev ji aloziya S\u00fbriyay\u00ea ji dema destp\u00eakirina w\u00ea ji Deray\u00ea di 18\u00ea adara 2011an de, n\u00ee\u015fan dide ku rew\u015f venagere roja 17\u00ea adara 2011an. L\u00ea ev sal\u00ean ji aloziya S\u00fbriyay\u00ea n\u00ee\u015fan dide ku her\u00e7iqas em nikarin vegerin rew\u015fa ber\u00ea j\u00ee, l\u00ea jiday\u00eekb\u00fbna S\u00fbriyaya n\u00fb j\u00ee t\u00eak \u00e7\u00fb. Ev j\u00ee navl\u00eakirina aloziya S\u00fbriyay\u00ea ye ku b\u00fbye aloziyeke navxwey\u00ee-her\u00eam\u00ee-navdewlet\u00ee, pi\u015ft\u00ee ku gel\u00ea S\u00fbriyay\u00ea di 6 meh\u00ean destp\u00eak\u00ea y\u00ean aloziy\u00ea de nikar\u00eeb\u00fbn li ser \u00e7areseriyeke navxwey\u00ee ya aloziy\u00ea li hev bikin, lewra aliy\u00ean derve y\u00ean navdewlet\u00ee-her\u00eam\u00ee b\u00fbne faktor\u00ea her\u00ee bibandor di aloziya S\u00fbriyay\u00ea de, ji gel\u00ea S\u00fbriyay\u00ea z\u00eadetir.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Li gor\u00ee gelek n\u00ee\u015faney\u00ean navdewlet\u00ee \u00fb her\u00eam\u00ee \u00fb meyl\u00ean li gel gelek s\u00fbriyayiy\u00ean di nava aloziy\u00ea de, \u00eeht\u00eemal ew e ku \u00e7areseriya aloziya S\u00fbriyay\u00ea w\u00ea bi xwe re p\u00eanaseyeke n\u00fb ya mala ni\u015ftiman\u00ee ya s\u00fbriyay\u00ee b\u00eene. Di w\u00ea mal\u00ea de, w\u00ea tu taybetmendiyeke nasnameya netewey\u00ee tune be, l\u00ea bel\u00ea w\u00ea neteweb\u00fbn bibe rew\u015feke taybet bi kom\u00ean netewey\u00ee ku z\u00eadetir n\u00eaz\u00ee nasnameya \u015faristan\u00ee-\u00e7and\u00ee ya wan be. Eger ku j\u00ea meyleke siyas\u00ee ya netewey\u00ee derket, w\u00ea bibe \u00eedeolojiya partiyek\u00ea an j\u00ee tevgerek\u00ea, w\u00ea nebe ya hem\u00fb welat her\u00e7iqas ku hejmara v\u00ea netewey\u00ea y\u00ean her\u00ee z\u00eade bin li welat. Madem ku netewey\u00ean cur bi cur li welat hene \u00fb hejmara wan \u00e7iqas be\u00a0 \u00fb madem ku be\u015feke mezin ji netewey\u00ean mein nab\u00eenin ku \u00e7areya meseleya netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee ji welat re p\u00eakan e ku bi r\u00eaya ferzkirina nasnameya netewey\u00ee ya taybet bi pirneteweya li welat,t\u00ea, l\u00ea bel\u00ea ew kelemek e li p\u00ea\u015fiya avakirina welatek\u00ee ku t\u00ea de pirnetewey\u00ean w\u00ea t\u00ea de li ser bingeh\u00ea wekheviya siyas\u00ee di maf \u00fb erk\u00ean hemwelatiyan tev li maf\u00ea \u00e7and\u00ee-ziman\u00ee y\u00ea her neteweyek\u00ea, bij\u00ee. Her wiha azadiya wan di t\u00eakily\u00ean \u00e7and\u00ee y\u00ean bi neteweya wan re y\u00ean li dervay\u00ee s\u00eenor. Waneyeke s\u00fbriyay\u00ee ya mezin heye p\u00eaw\u00eest j\u00ee b\u00ea t\u00eagiha\u015ftin, ti\u015ft\u00ea ku di sal\u00ean 1958-1961\u00ea de p\u00eak hatin, \u00e7axa ku S\u00fbriya hizir\u00ee ji h\u00eala abor\u00ee yan j\u00ee siyas\u00ee bi dewleteke ereb\u00ee ve gir\u00ea bide, ku p\u00eaw\u00eest e ev yek bi r\u00eaya er\u00eakirineke ni\u015ftiman\u00ee yan j\u00ee piran\u00ee p\u00eak were ku p\u00eaw\u00eest e dest\u00fbr r\u00eajeya w\u00ea destn\u00ee\u015fan bike, ne wek\u00ee ti\u015ft\u00ea ku di yekb\u00fbna sala 1958an de p\u00eak hat, ku di 3 sal \u00fb 7 meh\u00ean yekb\u00fbn\u00ea de xuya b\u00fb ku \u00e7iqas s\u00fbriyay\u00ee heb\u00fbn nikar\u00eeb\u00fb bi ziman an j\u00ee bi dest\u00ean xwe xuya bidin ku ew avab\u00fbna dewleta yekb\u00fby\u00ee ya S\u00fbriya-Misir\u00ea red dikin, an j\u00ee \u00e7awaniya avab\u00fbna w\u00ea, an j\u00ee s\u00eestema siyas\u00ee ya dewleta yekb\u00fby\u00ee, ku \u00e7awa hilwe\u015fiya, bi gi\u015ft\u00ee, ev tecrubeya yekb\u00fbna bi h\u00easan\u00ee, ji encama fakter\u00ean hundir\u00een b\u00fb ne y\u00ean derve b\u00fb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Stat\u00fbya siyas\u00ee ya dewleta S\u00fbriyay\u00ea ji aliy\u00ea da\u00eerey\u00ean bir\u00eetan\u00ee \u00fb frans\u00ee di Peymana Sykes-Picot\u00ea de sala 1916an hate \u00e7\u00eakirin. Her wiha, dema ku Kongreya San Remo di n\u00eesana 1920\u00ee de biryar da ku v\u00ea peyman\u00ea bixe prat\u00eek\u00ea, armanc j\u00ea ew b\u00fb ku s\u00eenor\u00ea hey\u00ee y\u00ea S\u00fbriyay\u00ea bi Filist\u00een [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1967,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_crdt_document":"","jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[19,22],"tags":[],"ppma_author":[],"class_list":["post-1966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-gotar","category-manshet"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Stat\u00fbya siyas\u00ee ya dewleta S\u00fbriyay\u00ea ji aliy\u00ea da\u00eerey\u00ean bir\u00eetan\u00ee \u00fb frans\u00ee di Peymana Sykes-Picot\u00ea de sala 1916an hate \u00e7\u00eakirin. Her wiha, dema ku Kongreya San Remo di n\u00eesana 1920\u00ee de biryar da ku v\u00ea peyman\u00ea bixe prat\u00eek\u00ea, armanc j\u00ea ew b\u00fb ku s\u00eenor\u00ea hey\u00ee y\u00ea S\u00fbriyay\u00ea bi Filist\u00een [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-09-23T10:21:23+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"750\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"430\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"headline\":\"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat\",\"datePublished\":\"2024-09-23T10:21:23+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/\"},\"wordCount\":2452,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/09\\\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg\",\"articleSection\":[\"Gotar\",\"Manshet\"],\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/\",\"name\":\"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/09\\\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg\",\"datePublished\":\"2024-09-23T10:21:23+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/09\\\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/09\\\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg\",\"width\":750,\"height\":430,\"caption\":\"P\u00eerozkirina gel\u00ea S\u00fbriyay\u00ea yekitiya bi Misir\u00ea re sala 1958an\\\/AFP\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"description\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/author\\\/editor\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","og_description":"Made bi ziman\u00ea ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629\u00a0 Stat\u00fbya siyas\u00ee ya dewleta S\u00fbriyay\u00ea ji aliy\u00ea da\u00eerey\u00ean bir\u00eetan\u00ee \u00fb frans\u00ee di Peymana Sykes-Picot\u00ea de sala 1916an hate \u00e7\u00eakirin. Her wiha, dema ku Kongreya San Remo di n\u00eesana 1920\u00ee de biryar da ku v\u00ea peyman\u00ea bixe prat\u00eek\u00ea, armanc j\u00ea ew b\u00fb ku s\u00eenor\u00ea hey\u00ee y\u00ea S\u00fbriyay\u00ea bi Filist\u00een [&hellip;]","og_url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/","og_site_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","article_published_time":"2024-09-23T10:21:23+00:00","og_image":[{"width":750,"height":430,"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/"},"author":{"name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"headline":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat","datePublished":"2024-09-23T10:21:23+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/"},"wordCount":2452,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg","articleSection":["Gotar","Manshet"],"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/","name":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg","datePublished":"2024-09-23T10:21:23+00:00","author":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#primaryimage","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg","contentUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/AFP__20130917__ARP3317952__v2__Preview__HistorySyriaEgyptPanArabUar-750x430-1.jpg","width":750,"height":430,"caption":"P\u00eerozkirina gel\u00ea S\u00fbriyay\u00ea yekitiya bi Misir\u00ea re sala 1958an\/AFP"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/mijara-neteweyi-nistimani-li-suriyaye-neteweyen-li-welat\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/nlka.net\/ku\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Mijara netewey\u00ee-ni\u015ftiman\u00ee li S\u00fbriyay\u00ea: Netewey\u00ean li welat"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","description":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","caption":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan"},"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/author\/editor\/"}]}},"authors":[{"term_id":191,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"editor","display_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1966"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1966\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1968,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1966\/revisions\/1968"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1967"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1966"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}