{"id":14476,"date":"2026-05-24T07:40:19","date_gmt":"2026-05-24T07:40:19","guid":{"rendered":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?p=14476"},"modified":"2026-05-24T07:40:19","modified_gmt":"2026-05-24T07:40:19","slug":"1-214","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/","title":{"rendered":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Mihemed Seyid Risas<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/nlka.net\/archives\/15017\">Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea y\u00ea sala 1514an de, Osmaniyan bi kurdan re li dij dewleta Sefew\u00ee ya li welat\u00ea Faris\u00ea (ku ji sala 1935an ve bi nav\u00ea \u00ceran\u00ea t\u00ea naskirin) hevalbend\u00ee kirin. Di w\u00ee \u015fer\u00ea de, ji dema derketina \u00ceslam\u00ea di sala 610an de, yekem dabe\u015fb\u00fbna siyas\u00ee ya c\u00eehana \u00ceslam\u00ee di navbera sun\u00ee \u00fb \u015f\u00eee de bi awayek\u00ee e\u015fkere derket hol\u00ea. Ev dabe\u015fb\u00fbn di forma du dewlet\u00ean dijber de xwe n\u00ee\u015fan da, yek bi \u00eedeolojiya sun\u00ee \u00fb ya din j\u00ee bi \u00eedeolojiya \u015f\u00eee hate avakirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tev\u00ee ku sun\u00ee \u00fb \u015f\u00eee ji sedsala 10em\u00een ve wek du mezheb\u00ean cuda d\u00eeyar b\u00fbb\u00fbn, nemaze pi\u015ft\u00ee ragihandina &#8220;Xeybeta \u00cemam&#8221; ji aliy\u00ea Ibin Bab\u00fbweyh El-Qum\u00ee ve, faq\u00eeh\u00ea mezheba \u00cemam\u00ee ya 12e \u00cemaman, di sala 940an de, d\u00eesa j\u00ee ev cudab\u00fbn neb\u00fbb\u00fb bingeha \u015ferek\u00ee siyas\u00ee di navbera dewletan de. Herwiha, \u00a0tev\u00ee ku h\u00een desthilatdaran yek ji van herdu mezheban qeb\u00fbl kirib\u00fbn, wek El-Buyh\u00eeyan ku di navbera sal\u00ean 945 \u00fb 1055an de paytexta X\u00eelafeta Ebasiya Bexdad bir\u00eave dibin , l\u00ea wan hewl nedan ku mezheba \u015f\u00eee li ser dewleta xel\u00eefey\u00ea Ebas\u00ee feriz bikin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dema ku Sultan\u00ea Osman\u00ee pi\u015ft\u00ee \u015fer\u00ea Merc Dabiq\u00ea, ango du sal pi\u015ft\u00ee \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea, desthilatdariya xwe li ser welat\u00ean \u015eam\u00ea (S\u00fbriye, Lubnan, Urdun \u00fb Filist\u00een) feriz kir \u00fb sala pa\u015f\u00ea j\u00ee Misir ket bin serweriya w\u00ee\u00fb d\u00fbv re j\u00ee li ser Hicaz\u00ea &#8220;axa herem\u00ean p\u00eeroz&#8221;b\u00fb desthilatdar. Lewra,\u00a0 qeb\u00fblkirina serweriya Osmaniyan ji aliy\u00ea ereb\u00ean sun\u00ee ve b\u00fb sedem ku dewleta Osman\u00ee li ser bingehek tirk\u00ee-kurd\u00ee-ereb\u00ee were avakirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00ea bel\u00ea, ev ne li ser bingeha s\u00ea neteweyan b\u00fb, l\u00ea li ser bingeha dewletek\u00ea b\u00fb ku sultan\u00ea w\u00ea xwe wek\u00ee xel\u00eefey\u00ea misilmanan ragihandib\u00fb. Ew j\u00ee bi awayek\u00ee e\u015fkere hewl dida dijber\u00ea xwe y\u00ea \u015f\u00eee, ango dewleta Sefew\u00ee ya li Faris\u00ea ji \u00e7ar\u00e7oveya \u00eeslam\u00ea \u00fb civaka misilmanan derxe.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di navbera sala 1514an \u00fb derbeya ku Cemiyeta \u00cet\u00eehad \u00fb Tereq\u00ee di sala 1908an de li dij Sultan Ebdulhem\u00eed\u00ea Duyem\u00een p\u00eak an\u00ee \u00fb sala pa\u015f\u00ea j\u00ee ew ji desthilatdariy\u00ea d\u00fbr xist, nexasim pi\u015ft\u00ee ku di sala 1913an de bi awayek\u00ee tam desthilatdar b\u00fbn, al\u00eegir\u00ean ne-navend\u00eekirin\u00ea d\u00fbr xistin \u00fb ber bi tirkkirina dewleta Osman\u00ee \u00e7\u00fbn, gir\u00eadana sun\u00ee bingeh\u00ea yek\u00eetiya dewleta Osman\u00ee bi s\u00eap\u00eakhateya xwe ya tirk\u00ee-kurd\u00ee-ereb\u00ee b\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ev gir\u00eadan nasnameya dewlet\u00ea j\u00ee diyar dikir, wek dewleteke ol\u00ee ku li ser bingeha mezheba sun\u00ee hatiye avakirin, herwiha li hember hin mezheb\u00ean din \u00ean misilmanan wek \u015f\u00eeey\u00ean 12 \u00eemam\u00ee \u00fb Nuseyriyan (Elewiyan), helwesteke dijminane raber dikir. Di heman dem\u00ea de, dest\u00fbr dida kom\u00ean ne-misilman, ango xiristiyhan\u00ee \u00fb cih\u00fbyan ku di mijar\u00ean \u015fert \u00fb merc\u00ean kesane \u00fb malbat\u00ee de xweseriya xwe hebe, l\u00ea bi \u015fert\u00ea ku ji navenda siyas\u00ee ya dewleta Osman\u00ee re dilsoz bim\u00eenin \u00fb serweriya w\u00ea qeb\u00fbl bikin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00ea bel\u00ea, ev gir\u00eadana sun\u00ee di serdema Sultan Ebdulmec\u00eed\u00ea Yekem\u00een (1839\u20131861) de dest bi lawazb\u00fbn\u00ea kir, dema ku ew bi fermanan\u00ean &#8220;Xeta \u015eer\u00eef a Gulxaney\u00ea&#8221;(Ferman\u00ean r\u00eaxistinan) \u00fb &#8220;Xeta H\u00fbmay\u00fbn&#8221;di sal\u00ean 1839 \u00fb 1856an de ber bi avakirina nasnameyek n\u00fb ji bo dewleta Osman\u00ee \u00e7\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Armanc ew b\u00fb ku maf\u00ean hem\u00fb welatiy\u00ean Osman\u00ee, b\u00eay\u00ee cudakirin di war\u00ea ol, netewe \u00fb \u00e7\u00een de, were garant\u00eekirin \u00fb prens\u00eeba wekheviy\u00ea li hember hem\u00fb kesan were pejirandin. Bi v\u00ee away\u00ee, hewl hat day\u00een ku &#8220;Osman\u00eet\u00ee&#8221;bibe nasnameya n\u00fb ya dewlet\u00ea, li \u015f\u00fbna nasnameya kevne\u015fop\u00ee ya mezheba sun\u00ee.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Dema ku Sultan Ebdulhem\u00eed\u00ea Duyem\u00een di sala 1876an de gih\u00ee\u015ft desthilatdariy\u00ea \u00fb siyaset\u00ean Sultan Ebdulmec\u00eed\u00ea Yekem\u00een bi siyaseta &#8220;Yek\u00eetiya \u00ceslam\u00ee&#8221;guhertin, di destp\u00eak\u00ea de di nav kurd \u00fb ereban de rihetiyek \u00e7\u00eakir \u00fb b\u00fbne al\u00eegir. Ji ber ku ew ji siyaset\u00ean Sultan Ebdulmec\u00eed, y\u00ean ku li ser wekheviy\u00ea di nav \u00e7ar\u00e7oveya Osman\u00eetiy\u00ea de rawestiyab\u00fbn \u00fb ji gir\u00eadana kevne\u015fop\u00ee ya sun\u00ee ya ku ji \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea ve dest p\u00ea kirib\u00fb d\u00fbr ketib\u00fbn, ne raz\u00ee b\u00fbn.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Herwiha, \u00a0b\u00eay\u00ee famkirina v\u00ea pa\u015fxaney\u00ea ku \u00e7ima di sal\u00ean 90\u00ee de tevger\u00ean dijberiya Ermeniyan li dij\u00ee Sultan Ebdulhem\u00eed z\u00eade b\u00fbn \u00fb \u00e7ima paytext\u00ean ewrop\u00ee y\u00ean wek London \u00fb Par\u00ees ji siyaset\u00ean w\u00ee nerehet b\u00fbn, nay\u00ean \u015firovekirin. Bi taybet\u00ee ji ber ku w\u00ee gir\u00eadana \u00eeslam\u00ee li dervey\u00ee s\u00eenor\u00ean dewleta Osman\u00ee wek am\u00fbrek\u00ee siyas\u00ee li dij Br\u00eetanyay\u00ea bi kar dian\u00ee, \u00e7i li Hindistan\u00ea \u00fb \u00e7i j\u00ee li Misir\u00ea ku pi\u015ft\u00ee dagirkirina Br\u00eetanyay\u00ea di sala 1882an de h\u00een j\u00ee bi awayek\u00ee ferm\u00ee gir\u00eaday\u00ee Osmaniyan mab\u00fb.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Herwiha, b\u00eay\u00ee v\u00ea j\u00ee nay\u00ea famkirin ku \u00e7ima &#8220;Cemiyeta \u00cet\u00eehad \u00fb Tereq\u00ee&#8221;dema ku di sala 1889an de li Par\u00ees\u00ea hate damezrandin, &#8220;Osman\u00eetiy\u00ea&#8221;wek berxwedanek\u00ee siyas\u00ee li dij Sultan Ebdulhem\u00eed \u00fb r\u00eabaza w\u00ee ya &#8220;Yek\u00eetiya \u00ceslam\u00ee&#8221;derxist hol\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eger ku s\u00eap\u00eakhateya Osman\u00ee ya tirk\u00ee-kurd\u00ee-ereb\u00ee di serdema \u00cet\u00eehad \u00fb Tereqiy\u00ea de dest bi lawazb\u00fbn\u00ea kirib\u00fb, bi taybet\u00ee ji ber meyla wan a tirkkirina dewleta Osman\u00ee, derbeya daw\u00ee \u00fb qirker di sala 1923an de bi Mustafa Kemal re hat. Mustefa Kemal pi\u015ft\u00ee ragihandina Komara Tirkiyey\u00ea di sala 1923an de bi awayek\u00ee e\u015fkere r\u00fby\u00ea xwe y\u00ea neteweperest\u00eeya tirk\u00ee derxist hol\u00ea.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00ea bel\u00ea, di dema \u015fer\u00ea w\u00ee y\u00ea li dij\u00ee art\u00ea\u015f\u00ean biyan\u00ee di navbera sal\u00ean 1919-1922an de, Mustefa Kemal yan bi zimanek\u00ee \u00eeslam\u00ee diviyab\u00fb biaixive an j\u00ee hewl bide ku w\u00eaneyek\u00ee hevbe\u015f \u00ea tirk\u00ee-kurd\u00ee n\u00ee\u015fan bide, wek\u00ee ku di &#8220;M\u00eesaqa Mill\u00ee&#8221;ya sala 1920an de d\u00eeyar b\u00fb. Ev hem\u00fb j\u00ee be\u015fek ji siyaseta xapandin \u00fb nepen\u00eeb\u00fbn\u00ea b\u00fb ku damezr\u00eener\u00ea dewleta neteweperest a Tirkiyey\u00ea bikar an\u00ee.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di gel v\u00ea yek\u00ea, gelek Ereb heta piraniya ereb\u00ean sun\u00ee y\u00ean di dewleta Osman\u00ee de, \u00a0di sala 1916an de dema ku \u015eer\u00eef Husey\u00een Bin El\u00ee &#8220;\u015eore\u015fa Ereb\u00ee&#8221;li dij Osmaniyan ragihand, pi\u015ftgir\u00ee nedan w\u00ee. Herwiha, be\u015fek\u00ee ne k\u00eam ji kurdan j\u00ee li her\u00eam\u00ean Kurdistan\u00ea di navbera sal\u00ean 1919-1922an de ji pi\u015ftgir\u00ee didan \u015fer\u00ean Mustafa Kemal re, ji ber soz \u00fb peyman\u00ean ku w\u00ee ji bo nasandin \u00fb qeb\u00fblkirina maf \u00fb heb\u00fbna wan dab\u00fbn.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Bi r\u00eaya r\u00eaze serhildan\u00ean kurdan \u00ean li dij Komara Ataturk di sal\u00ean 1925, 1930 \u00fb 1937\u20131938an de \u00fb pi\u015ftre j\u00ee bi \u015eore\u015fa 15\u00ea Tebaxa 1984an ku heta \u00eero j\u00ee berdewam e, tev\u00ee heb\u00fbna hin derfet\u00ean a\u015ftiy\u00ea y\u00ean ku dikarin w\u00ea bi daw\u00ee bikin ango destp\u00ea\u015fxeriya Ebdullah Ocalan a ku di 27\u00ea sibata 2025an de, e\u015fkere dibe ku di navbera tirk \u00fb kurdan de qutb\u00fbnek k\u00fbr \u00e7\u00eab\u00fbye.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eger ku \u00a0\u015eer\u00eef His\u00ean di sala 1916an de nekar\u00ee p\u00eawendiya treban \u00fb tirkan bi tevah\u00ee ji hev qut bike, Mustafa Kemal Ataturk bi damezrandina Komara Tirkiyay\u00ea \u00fb siyaset\u00ean w\u00ea y\u00ean n\u00fb, kar\u00ee v\u00ea v\u00ea yek\u00ea bike.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Pa\u015f\u00ea j\u00ee ev rew\u015f di sal\u00ean 1950an de z\u00eadetir k\u00fbrtir b\u00fb, bi taybet\u00ee di navbera Ednan Menderes \u00fb Cemal Ebdulnasir de de di \u00e7ar\u00e7oveya &#8220;Peymana Bexday\u00ea&#8221;de.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Her \u00e7end Recep Tayyip Erdogan ji sala 2002an ve(ku sala 2002an gih\u00ee\u015ft ser desthildat\u00eey\u00ea li Enqera Ataturk) bi x\u00eetaba &#8220;Osmaniya N\u00fb&#8221;hewl dide p\u00eawendiy\u00ean Tirkiyey\u00ea bi Ereban re jin\u00fbve ava bike, l\u00ea heta niha nekar\u00ee ye, ji ber piraniya ereban gih\u00ee\u015ftine w\u00ea bawer\u00eey\u00ea ev veqet\u00een bi rast\u00ee bi daw\u00ee b\u00fbye.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di aliy\u00ea din de, \u00a0siyaset\u00ean \u00ceran\u00ea di serdema Xumeyn\u00ee \u00fb Xameney\u00ee de li gel gelek ereb\u00ean sun\u00ee y\u00ean Iraq, S\u00fbriye \u00fb Lubnan\u00ea b\u00eeran\u00eena \u015fer\u00ean d\u00eerok\u00ee y\u00ean wek \u00c7aldiran\u00ea zind\u00ee kirin, ku t\u00ea de nakokiya \u015f\u00eee \u00fb sun\u00ee bi awayek\u00ee siyas\u00ee \u00fb ol\u00ee t\u00eakil\u00ee hev in. Herwiha, Xumeyn\u00ee \u00fb Xaminey\u00ea, wan h\u00eenek al\u00eegir ji bo Erdogan di nava ereb\u00ean ereb\u00ean sun\u00ee li Iraq, S\u00fbriya \u00fb Lubnan\u00ea \u00e7\u00eakir, ne meyla ber bi Osman\u00eeya n\u00fb ve.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di nav kurdan de em dib\u00eenin ku zordestiy\u00ean xanedana Pehlew\u00ee (1925-1979) li \u00ceran\u00ea li dij wan, \u00a0ne k\u00eamtir ji zordestiy\u00ean ku ji aliy\u00ea Xumeyn\u00ee \u00fb Xameney\u00ee ve hatine kirin, l\u00ea bel\u00ea di serdema Komara \u00ceslam\u00ee de z\u00eadetir j\u00ee b\u00fbn. Xanedana Pehlew\u00ee, Reza \u00fb kur\u00ea w\u00ee Mihemed, li wir \u00eedeoloj\u00eeyeke neteweperwer a m\u00eena ya Ataturk p\u00eak an\u00een \u00fb kurd raz\u00ee kirin ku neteweperwer\u00ee bi neteweperweriy\u00ea t\u00ea bersivandin; wek\u00ee ku Ataturk li Tirkiy\u00ea di zordestiya xwe ya li ser kurdan de kir \u00fb wek\u00ee ku Baasiy\u00ean Bexday\u00ea (1968-2003) \u00fb \u015eam\u00ea (1963-2024) zordar\u00ee li dij kurdan li Iraq \u00fb S\u00fbriyey\u00ea kirin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di heman dem\u00ea de, pad\u00ee\u015fahiya Iraq\u00ea (1921-1958) \u00fb s\u00eestema parleman\u00ee ya S\u00fbriy\u00ea (1943-1951 \u00fb 1954-1958), her \u00e7end bi navber\u00ean derbey\u00ean le\u015fker\u00ee j\u00ee, r\u00ea li ber entegreb\u00fbna kurdan di Iraq \u00fb S\u00fbriy\u00ea de vekir, an j\u00ee bi k\u00eaman\u00ee \u00eehtimaleke bi v\u00ee reng\u00ee di nav yek welat\u00ee de n\u00ee\u015fan da \u2014 senaryoyek ku di Tirkiyeya ataturk\u00ee an \u00cerana Pehlew\u00ee de nehat d\u00eetin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Meyla netewey\u00ee ya kurd di navbera Kurdan de ten\u00ea ji destp\u00eaka sal\u00ean 1970an ve li Iraq\u00ea xurt b\u00fb, di dema ku Partiya Komun\u00eest a Iraq\u00ea ber\u00ee w\u00ea ji Partiya Demokrat a Kurdistan\u00ea (PDK) h\u00eaztir b\u00fb. Komun\u00eest\u00ean S\u00fbriy\u00ea heta destp\u00eaka sal\u00ean 1980an h\u00ea j\u00ee ji partiy\u00ean Kurd \u00ean S\u00fbriy\u00ea y\u00ean li Ciz\u00eer\u00ea, Efr\u00een \u00fb taxa Rukin El-D\u00een xurttir b\u00fbn.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Her \u00e7iqas Partiya Demokrat a Kurdistan\u00ea li \u00ceran\u00ea ji sal\u00ean 1940\u00ee vir ve li Kurdistana \u00ceran\u00ea heb\u00fbnek hebe j\u00ee, dibe ku ji heb\u00fbna partiy\u00ean din, \u00e7i Partiya Tudeh be, \u00e7i tevgera l\u00eeberal a \u00ceran\u00ea be, an j\u00ee tevgera \u00eeslam\u00ee be, mezintir be j\u00ee, em dib\u00eenin ku Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u00ea, ji damezrandina xwe di sala 1978an de, ji sala 1923yan vir ve di civaka kurd a li seranser\u00ea Komara Tirkiyay\u00ea belavb\u00fby\u00ee de tu rikber\u00ean w\u00ea n\u00eenin.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Her kes\u00ea ku li ser d\u00eetin\u00ean Ebdullah Ocalan bi awayek\u00ee k\u00fbr bifikire, dikare di nav w\u00ea de heman d\u00eetin di ti\u015ft\u00ean ku Sultan Ebdulmec\u00eed\u00ea Yekem p\u00ea\u015fk\u00ea\u015f kirine de bib\u00eene, ku di w\u00ea dem\u00ea de dixwest gir\u00eadanek Osman\u00ee biafir\u00eene ku ji s\u00eenor\u00ean ol \u00fb neteweperweriy\u00ea derbas bike. Dikare di p\u00ea\u015fniyara Ocalan de parastinek li dij\u00ee hilwe\u015f\u00eena dewletan bib\u00eene, ku ew ti\u015ft\u00ea ku Sultan Ebdulmec\u00eed\u00ea Yekem dixwest \u00fb hewl da ku &#8220;mirov\u00ea nexwe\u015f&#8221; derman bike \u00fb dema ku ew t\u00eak \u00e7\u00fb, ev ragihandina mirina n\u00eaz\u00eek a w\u00ee &#8220;mirov\u00ea nexwe\u015f&#8221; b\u00fb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Di \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea y\u00ea sala 1514an de, Osmaniyan bi kurdan re li dij dewleta Sefew\u00ee ya li welat\u00ea Faris\u00ea (ku ji sala 1935an ve bi nav\u00ea \u00ceran\u00ea t\u00ea naskirin) hevalbend\u00ee kirin. Di w\u00ee \u015fer\u00ea de, ji dema derketina \u00ceslam\u00ea di sala 610an de, yekem dabe\u015fb\u00fbna siyas\u00ee [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14477,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_crdt_document":"","jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[19,22],"tags":[],"ppma_author":[191],"class_list":["post-14476","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-gotar","category-manshet"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.8 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Di \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea y\u00ea sala 1514an de, Osmaniyan bi kurdan re li dij dewleta Sefew\u00ee ya li welat\u00ea Faris\u00ea (ku ji sala 1935an ve bi nav\u00ea \u00ceran\u00ea t\u00ea naskirin) hevalbend\u00ee kirin. Di w\u00ee \u015fer\u00ea de, ji dema derketina \u00ceslam\u00ea di sala 610an de, yekem dabe\u015fb\u00fbna siyas\u00ee [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-05-24T07:40:19+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"978\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"653\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"headline\":\"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk\",\"datePublished\":\"2026-05-24T07:40:19+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/\"},\"wordCount\":1787,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/05\\\/Capture-3.jpg\",\"articleSection\":[\"Gotar\",\"Manshet\"],\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/\",\"name\":\"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/05\\\/Capture-3.jpg\",\"datePublished\":\"2026-05-24T07:40:19+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/05\\\/Capture-3.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/05\\\/Capture-3.jpg\",\"width\":978,\"height\":653,\"caption\":\"W\u00eaneyek\u00ee \u015fahiya Newroz\u00ea li Dihok\u00ea \\\/ AFP\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/1-214\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"description\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1\",\"name\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/nlka.net\\\/ku\\\/author\\\/editor\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","og_description":"Mihemed Seyid Risas Made bi ereb\u00ee j\u00ee heye \u0627\u0644\u0639\u0631\u0628\u064a\u0629 Di \u015fer\u00ea \u00c7aldiran\u00ea y\u00ea sala 1514an de, Osmaniyan bi kurdan re li dij dewleta Sefew\u00ee ya li welat\u00ea Faris\u00ea (ku ji sala 1935an ve bi nav\u00ea \u00ceran\u00ea t\u00ea naskirin) hevalbend\u00ee kirin. Di w\u00ee \u015fer\u00ea de, ji dema derketina \u00ceslam\u00ea di sala 610an de, yekem dabe\u015fb\u00fbna siyas\u00ee [&hellip;]","og_url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/","og_site_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","article_published_time":"2026-05-24T07:40:19+00:00","og_image":[{"width":978,"height":653,"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","Est. reading time":"7 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/"},"author":{"name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"headline":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk","datePublished":"2026-05-24T07:40:19+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/"},"wordCount":1787,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg","articleSection":["Gotar","Manshet"],"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/","name":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk - Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","isPartOf":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg","datePublished":"2026-05-24T07:40:19+00:00","author":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#primaryimage","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg","contentUrl":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/Capture-3.jpg","width":978,"height":653,"caption":"W\u00eaneyek\u00ee \u015fahiya Newroz\u00ea li Dihok\u00ea \/ AFP"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/1-214\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/nlka.net\/ku\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kurd, firs, ereb \u00fb tirk"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#website","url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","description":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/nlka.net\/ku\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/nlka.net\/ku\/#\/schema\/person\/0f330c9617910fb271a0bbdec9aa27d1","name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g48edb19aea60f53bda6015f6c91c3761","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","caption":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan"},"url":"https:\/\/nlka.net\/ku\/author\/editor\/"}]}},"authors":[{"term_id":191,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"editor","display_name":"Navenda Kurd\u00ee ya L\u00eakol\u00eenan","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f37474a774f6e97b11e8600f301c0f7105fbe0028453c48e0b2da7a323435eef?s=96&d=mm&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14476"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14478,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14476\/revisions\/14478"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14477"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14476"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/nlka.net\/ku\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=14476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}